"Hiina restorani sündroom"

1968 a. kirjutas New England Journal of Medicine ajakirjas keegi meditsiinidoktor nähtusest, mis vaevasid mõningaid Hiina restorani(eriti põhjapoolse köökide puhul) külastajaid. 15 - 20 min pärast restoranis käiku tundsid nad teatavat uimasust, kuid mitte pohmelusele sarnast. Samuti valutas veidi kael ja käsivarred. Nimetus "Hiina restorani sündroom" oli sündinud.

Põhjus selleks oli aga väga lihtne. Nimelt kasutatakse Aasia köökides toidulisandit MSG - Monosodium glutamaati, mis paneb mõningatel inimestel pea valutama. MSG on tuntud toidulisand mis Euroopa liidus on üks nn. E ainetest (E621). Tegelikult on sellle võetud patent ühe Jaapani teadlase poolt 1906 aastal ühes Jaapani firmas.

MSG stimuleerib teatavaid retseptoreid, mis regeerivad lihatoitude peale. Jaapanis tuntakse seda kui umami ehk - lihakas maitse.

Jaapanisse tuli aga MSG Hiinast.

Symantec peab maksma Hiinale

Symantec tegi veits Hiinas bläkki. Nimelt pidanuks tema rutiine antiviirus update tegema oma tööd nagu tavaliselt; avastama kahjureid ja neid hävitama. Kuid selle asemel luges ta Hiina XP versiooni kaks süsteemi kriitilist faili ise Trooja viiruseks.

Symantec Enterprice kasutajad Hiinas nõuavad nüüd kahjutasu.. Need ulatuvad 100 000 yuanist(13060$) kuni 1 milj yuanini(130600$).

Symantec lubas kahjusid hakata läbivaatama ja neid ka hüvitama. Asja teeb kergemaks veidi see, et sellise damage põjustas symanteci tarkvara ainult teatud konfi puhul. Tahaksite teada kuidas niimodi oma systeemi konfida ..? Vaadake siit

Aafrika küsib Hiinalt nõu

Aafrika otsustas, et aitab... Aitab ainult toormaterialide müügist Hiina.. Vaja on selle raha eest, mis tuleb õli ja muude maavarade müügist ka midagi kasulikku vastu saada. Mitte ainult müüa oma tooret.

Sestap ongi aafriklased nüüd Shanghais ja kuulavad kuidas muuta oma nafta-yuane taastootvaks omal kodumaal. Iga-aastane Aafrika Arengupanga grupi(AfDB) oli sedapuhku kaks päeva Shanghais. %3 aafrika maad on siia saatnud oma esindajad. Tseremoniaalsest avaüritusest võttis osa ka Hiina peaminister Wen Jiabao

Hiina on andnud palju abi Aafrika erinevatele riikidele ja aafriklased on mures oma majandusliku ja võibolla ka poliitilise sõltumatuse vähenemise pärast, Hiina abi on muidugi vajalik niisamuti kui ka iga teise investeeringu abi. Kuid oht siduda end millegi tunmatuga teeb samuti ärevaks. Hiina on tõusev fööniks kuid temast palju veel ei teata ega osata arvata ..

Seetõttu on Hiina poolt eriti tähtis näidata üles külalislahkust ja hajutada hirme või kahtlusi.

Aafrika majandus on praegu oma hiigelvormis. Mustal mandril läheb praegu paremini kui kunagi varem. GDP on praegu kasvab praegu aastas %5. Kuid oht on et see on tingitud pigem õlihinna ja muude toormete hindade tõusust kui Aafrika enda suurtest jõupingutustest,

Kõige kiirem tõusija on Angoola kus Rahvusliku kogutoodangu kasv ulatub üle 20% aastas..

Aafrika arengufondile on lubatud Hiina valitsuse poolt 1miljardit dollarit esimeses 3miljardit teises ja 5 miljardit kolmandas faasis.

Hiina kaevandab kivisütt ebaefektiivselt

煤炭 Hiina kivisüsi

Hiina on kivisöe poolest rikas maa, kuid seda toorainet kaevandatakse ebaefektiivselt.

Ühe tonni kivisöe väljakaevamiseks kulutab Hiina 5-20 tonni kivisöe väärtuses energiat. Arenenud maades kulutatakse vastavalt 1.2 kuni 1.3 tonni.

Hiina on maailmas kõige suurem kivisöe kaevandaja ja tarbija. Aaastas kaevandatakse 2.38 miljardit tonni kivisütt. Aasta aastalt suureneb kaevandamine 8%.

Shanxi(山西) on kivisöetootmises kõige suurema tootlikusega piikond. Sellele vaatamata on seal kulutatud 1970 a alates ohkem kui kaevandatud. Tarbitud on selle ajaga 20 miljardit tonni ja kaevandatud 8 miljardit tonni kivisütt.

Lisaks kivisõele leidub kivisöe kaevanduste aladel ka rohkesti gaasi, mille efektiivse kättesaamisega jälle ilma raiskamiseta hakkama ei saada. Sealsamas Shanxi maakonnas raisatakse 6 miljardit kuupmeetit maagaasi igal aastal. Võrdlusena võib tuua, et vett raisatakse 1.3 miljardit kuupmeetit igal aastal.

Rahvuslik Reformikomisjon (国家发展和改革委员会) seab eesmärkideks aastal 2010 35% tõhusama mineraalsete resurrsside kasutamise kui aastal 2005. Selle tulemusena säästaks Hiina 250 miljonit tonni kivisütt, 3,5 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 7 miljonit tonni naftat aastas.

Kas siin saaks Eesti ulatada oma abistava käe? On teada et meie kivisöe tootmise tehnoloogija on leidnud tunnustamist ka mujal maailmas, miks siis mitte ka Hiinas?

Kivisüsi hiina keeles mei2 tan4

Tiibeti uue raudtee mõjud

Hiina Tiibeti (Qinghai-Tibet) raudtee avamisest on möödunud 10 kuud. Selle ajaga on ilmnenud ka mõjud mida selline ühenduslüli kaasa on toonud.

Riiklikele allikatele toetuvate ülevaadete järgi on käive kasvanud 2005 aastaga võrreldes üle 18%.

Tiibeti teede kehva olukorda ja suure magistraali puudumist Impeeriumi ääreala ja teise ka võdlemisi suure ja hõedalt asustatud maakonna Qinghai vahel on peetud peamiseks põhjuseks miks Tiibet on majanduslikult vähe arenenud.

Kuid majandust võivad olla tõstnud ka uute kaevanduste avamine mitte raudtee üksi. Tiibetit nimetatakse Keskriigis ka Hiina varaaidaks. Hiljuti leiti sealt suurmineraalide leiukoht.

Eelmise aasta juulis käivitati aga India ja Hiina vahel uuesti kaubavahetus tee - Nathu La. See asub 4300 m kõrgusel ja on tegelikult üks kitsas rada mis nüüd Tiibeti(Hiina) ja Sikkimi(India) vahel taasavati.

2006a. külastas Tiibetit 2.6 milj turisti. See on 44% rohkem kui 2005 aastal. Turistide poolt toodud kasum oli 350$ milj. Hiina valitsus planeerib aastaks 2010 seda 700$ milj. peale tõsta.

Kurvaks teeb muidugi see, et enamus businessi käib hani rahvuste esindajate eestvõttel. Nad on ka suuremasosas hõlvanud paremaid töökohti.