Showing posts with label kultuur. Show all posts
Showing posts with label kultuur. Show all posts

Friday, January 07, 2011

Ennustusluud -haarav raamat tänapäeva Hiinast


Jõulude ajal potsatas jõuluvana kingikotist minu lugemislauale huvitav raamat Hiina maast. "Reis Hiina - Ennustusluud". Autor Peter Hessler alustas Hiinas kunagi inglise keele õpetajana,millest on tal ka raamat "Kaks aastat Yangtse jõel" (2001).

"Ennusustuslud" on põnev raamat. Võtmeisikutena esineb ka Peteri üks uiguurist sõber - Polat, kes alul on ärikas Bekingi vene linnaosas Yabaolus. Ja hiljem siirdub USA-sse.


Väike ebatäpsus ka. Raamatu alul kirjeldab Peter kuidas Pekingi ronhijaamades hõiskavad mehed ja naised rongilt maha tulijatele - "Retsept,retsept!" (Hiina keeles fapiao) Tegeleikult on vist tegu kas tõlkevea või arusaamatusega. Sest fapiao on hiina keeli kviitung või arve. Jah seda mõistet kasutatakse ka aapteekides. 发票 - otsene tõlge on arve. Aga restoranis või söögikohas on hea küsida mitte fapiaod vaid maidan'i 买单 - so restorani arvet.

Raamat annab väga hea sisevaate Hiina viimase aastakümne arengusse, kuid tegelikult on see aeg millest autor kirjutab juba praeguse Hiinajaoks natuke eilne päev. Ikkagi juhtub 5 aasta jooksul nii mõndagi. Aga tähtsamatest tänapäeva Hiinat draivivate trendide mõistmiseks on see raamat ideaalne. Võiks öelda et isegi täidab tühja kohta Hiina kohta käivate raamatute seas. Sest kõik needmajandusimesi ja poliitikat ja kultuuri kirjeldavad raamatud ei taba seda mis toimub nö tegelikult Hiina suurlinnade tänavatel vabrikutes ja maanurkades kus isa emad oma lapsi suurlinnadest aeg ajalt koju ootavad.

Teine liin,millele viitab ka pealkiri on hiina kirakeelest kultuurist ja kultuurirevulutsioonistki. Autorit paelub hiina vanem kiri, mida on leida vanadest ürikutest ja vanadelt ennustusluudelt.
Ta jälitab kui nii võib öelda üht hiina ajaloolast kes neid pool sajandit tagasi või rohkemgi uuris. Ta püüab taastada selle inimese ja teadlse elulugu ja tema panust teadusesse ja hiina kultuuripärandi säilimisse. See teema viib autorit kokku hallipäiste kõiki raskusi näinud ja talunud hiina teadurite ja kultuuritegelaste kes Mao võimuvõitluste kiuste ellu on jäänud. Läbi nende vanade hiinlaste joonistub traagiline Hiina, unustatud ja ehk liigagi mahavaikitud.

Tuesday, December 08, 2009

Hiina vanasõna: Otsustama välimuse järgi 以貌取人



以貌取人

Konfutsiusel oli väga palju õpilasi, nende seas oli üks Zai Yu nimeline, kes oli väga osav kõnemees. Ta jättis Konfutsiusele väga hea mulje, kuid tal puudus empaatiavõime ja ta oli ka väga laisk. Päeval ei vaevunud ta raamatud lugema ega loengutes viibima, vaid lebas voodis ja enamasti magas. Seepärast lausus Konfutsius tema kohta nii: "Mädanenud puud pole mõtet nikerdada".



Konfutsusel oli ka üls teine õpilane, keda kutsuti Tan Tai Mieming, pärisnimega Ziyu, Lu riigist pärit. Ta oli Konfutsiusest 39 aastat noorem aga nägi inetu välja kuid soovis väga Konfutsiust teenida. Alul arvas Konfutsius, et ta tase on madal ja annet ka ei ole. Aga pärast seda kui õppimisvõime oli edasiarenenud ja enesetäiustusoskus edenenud tegi ta asju avatud südamega. Temast ei saanud aga avalike asjade ajajat ja suurametnikku mitte kunagi.

Hiljem kui ta reisis mööda Yangtse jõge, järgnes talle kolmsada õpilast. Tema reputatsioon oli väga kõrge. Kõikides võrstiriikides oli tema nimi tuntud.

Kui Konfutsius sellest kuulis, ütles ta kahetsustundega:
"Järeldasin kõnelemisoskuste põhjal inimloomuse häid ja halbu külgi ja see oli Zai Yu puhul valesti. Zi yu puhul otsustasin välimuse järgi inimloomuse heade ja halbade külgede üle ja
jälle panin mööda!"


Pildil Zi Yu(子羽)

Tuesday, December 01, 2009

Hiina vanasõna: Taevast ja maad eraldama


Maad Taevast eraldama

开天辟地

Legendi järgi oli ammu aega tagasi taevas ja maa koos üks, just nagu mingi kanamuna. Siis ilmus üks inimene - Pan Gu sinna "kanamuna" sisse ja hakkas kasvama.

Kui oli länud juba küllalt kaua aega ja nimelt 18000 aastat, siis hakkas Pan Gu selle "muna" sees taevast ja maad eraldama ning muna läks katki. Munavalge tõusis ülesse taevaks aga munakollane settis maapinnaks.

Gigantne Pan Gu tõstis iga päev taevast tolli võrra ja trampis maad iga päev tolli võrra. Samas kasvas ka Pan Gu ise iga päeva jaksu võrra suuremaks. Nõnda kestis see veel 18000 aastat, nii et taevas oli tõusnud üsna kõrgele ja maa muutunud üsna laiaks.

Pan Gu vaadanud et maa ja taeva eraldamise ülesanne juba lõpuleviidud ja olles ise väga kurnatud, surigi ära.

Saturday, November 14, 2009

Raamatututvustus - Esimees Mao


Eelmisel neljapäeval oli Solarise Apollo raamatupoes raamatusõprade klubi. Tutvustati Jung Chang ja John Halliday kirjutatud raamatut Esimees Mao -Rääkimata lugu. Raamatut tutvustasid hiina spetsialist Märt Läänemets ja noor hiina keele tõlk Tallina Ülikoolist Katja Koort.(Viimasel on ka hiljuti ilmunud tõlkeraamat vt. minu viimast postitust). Vestlusringis istus ka majandus-geograaf Hardo Aasmäe. Üritust juhtis Juku-Kalle Raid.

Räägiti seltsimees Maost ja tänapäeva Hiinast. Miks on Hiinas ikka kommunism ja miks Maod ja tema ajastut ei ole küllaldaselt hiinlaste poolt hukka mõistetud. Katja Koort lausus, et isegi punkarid ei suhtu Maosse halvustavalt :-o.

Läänemets ütles, et tema oli selle raamatu puhul üllatunud ikka kui palju Stalinstlik Venemaa ikka toetas ja juhtis Hiinas 50 - 60 a. toimuvat. Stalini mahitusel olevatki Maole tee parteisüsteemis puhastatud ja lisaks relvad ja raha mida ta NL-st sai.

Arutati ka kuidas on lood Hiinas kirjaoskusega, et kas see on suur või väike. Minu meelest annab siinjuhul mingi pildi ka Interneti kasutus. Mis on kogu maailma mastaabis absoluutsete kasutajate poolest suurim - 300 milj kasutaja ringis juba. Tõsi Hiinas on interneti kasutajad oluliselt nooremad. Kui aga arvestada, et mitte kõik ei kasuta internetti aga on seda siiski valmis tegema, siis peab kirjaoskus ikka olema enam vähem - suur. Minu seisukoht on siin veel selline et keskmine Hiina noor on haritud ja teab 70% on näiteks Eestist ja osad teavad ka kus see asub.

Hardo Aasmäe rääkis majanduslikust olukorrast tänapäeva Hiinas ja missugused on selle ajaloolis geograafilised kujunemishoovad. Et peamiselt buumib hiina odaval maalt saabunud tööjõul.

Läänemets pidi veidi varem ära minema ja nii ei saanud ka tema vastata küsimusele millal Hiina demokratiseerub. Ta tõstis ülesse hoopis Konfutsiuse raamatu Vested ja vestlusi (kas uustrükk Mälli tõlkes?) lausudes et Mao ei sallinud konfutsionismi mitte kuidagi. Budismi veel kuidagi aga mitte Konfutsiust. Veel ütles Läänemets "Konfutsius - Hiina kristus!"

Autorid on abielupaar. Jung Chang - pin yinis siis Zhāng Róng on Hiinas sündinud inglise kirjanik. Temal on ilmunud veel ka teine tuntud autobiaograafiline teos - Metsikud Luiged. Tema lapsepõlve nimi oli Teine Luik - Er hong. See kõlas nagu "kergelt punane". Kõiki kommunistlikke parteilasi kutsuti aga tumepunasteks.

Tuesday, November 10, 2009

Isadepäeva kingitus


Isadepäevaks sain oma perelt väga toreda kingituse. Raamatu vanahiina naljadega "Vana-Hiina naljajutud" tõlgitud klassikalisest hiina keelest Katja Koorti poolt. Tõesti naljakad jutud. Lugesime juba perega ette üksteisele neid hommikukohvilauas. Mõned lood on veidi pikantsed, neid ei tasu siiski lastele lugeda aga palju on ka õpetlikke lugusid.

Vaata ka minu poolt tõlgitud hiina jutte -chengyusid - siit ja siit

Thursday, November 05, 2009

Üks Tangi ajastu luuletus


Siin üks Tangi ajastu poeedi Meng Jiao luuletus, mille eile tõlkisin. Leidsin chinesepod - ist. Väga kuulus, kuulub nö kodust lahkumise ja rännu luuletuste klassikasse.



"Rändur-poja laul"

Kalli emakese käes on lõng,
rändur-pojale sest rõivas saab.
Kudum olgu tihe tihe,
sest, et kaua kaua on ta ära.
Kes küll ütleb millal kõrreke
korvab kevadpäikese?



Meng Jiao(751 - 819) Tangi ajastu luuletaja, kes ise oli pärit Hu Zhoust ja reisis palju. Tihti viibis ka tolleaegse pealinnas - maailma suurimas linnas tol ajal - Chang'anis(tänap. Xian). Arvati et siis oli seal umbes miljon elanikku. 26 aastaselt sai lõpuks riigiametnikuks alles. 60 aastaselt lahkus ema surma tõttu ametipostilt.

Hiinakeelse originaali võib leida hudongist siit.




Saturday, June 06, 2009

Postimehe artikilid Hiinast

Tänases postimehes 2009-06-06 on minu artikkel Hiina kohta "Hiina ja liberaalsuse müüdid".

Panend siia siis lingid ja viited mida kasutasin selle artikli tegemiseks.
  1. James Kynge raamat "China shakes the world" (The Rise of a Hungry Nation) ISBN 9780753821558
  2. "Capitalism with Chinese Characteristics" http://www.amazon.com/Capitalism-Chinese-Characteristics-Entrepreneurship-State/dp/0521898102
  3. www.atimes.com
  4. www.danwei.org
Minu Hiina kriirilise artikli eesmärgiks ei ole mitte üldse pelutada neid inimesi, kes nö tahaks Hiinaga tegeleda. Pigem vastupidi, Hiinaga tuleb tegeleda ja äri ajada ka. Ma pigem püüan ka mõistatada, mis võiksid olla parimad valdkonnad, millest hiinlased ise ka puudust tunnevad. Paistab et üha rohkem hakkab mõju avaldama näiteks keskkonnaga halb ümberkäimine ja seega on kekskonnateadlikuse tõstmine ja ehk ka vastavad tooted-teenused tuleviku ala.

Teiseks sotsiaalne aspekt. Maa piirkondade inimesed ja eriti maaviljelejad on pidevates raskustes. Samas toiduainete hinnad neis suurtes linnades rallivad. Siin peaks olema mingi businessi tegemise koht kindlasti. Meenutagem et üks esimesi suurrikkaid Hiinas oli kana ja seakasvatusega tegelev erafirma.

Hea artikkel on ka Mihkel muti oma "Hiina mõistatused ja imed". (Minuga ühel lehel , mul on suur au!)
Tema artiklis on toodud ära, et Hiinas on mingi uus elektriauto aga ilmselt on see projekt mida Mihkel Mutt mõtleb see BYD projekt. No peab ütlema et jällegi on suurinvesteerijad sellesee Shensheni(see linn on aga nii Hongkongi lähedal, et on nii rahaliselt viimasega pea et kokku kasvanud) firmasse tulnud nö mere tagant. Tuntuim nimi Warren Buffet.

Friday, April 17, 2009

Hiina vanasõna: Mõni lind on selleks et inimesi äratada

Siin on järgmine Hiina neljasülaabiline vanasõna ehk chengyu

一鸣惊人


Selle vanasõna juurde kuulub järgmine lugu:

Kord Sõdivate riikide ajastul oli Qi riigis üks aususe poolest kuulus inimene - Chun Yu. Ta oli väga sõnaosav ja oskas hästi rääkida. Selle Qi riigi kuningal Wul oli ka üks väga tark vürst, kes oli aga langenud viinakuradi ohvriks, nii et ta enam riigi asjadest suurt ei hoolinud.

Ühel päeval kohtas Chun Yu Qi kuningat Weid ja esitas talle kohe küsimuse.
"Suurkuningas, mul on üks mõistatus, kas Te oskate seda ära arvata? Qi riigis on üks suur lind. See elab suurvalitseja palees, kuid ta ei tee häält ja peidab ennast. Mis lind see on?"

Qi Wei oli taiplik kuningas, kuulnud seda lugu sai ta kohe aru et Chun Yu satiir käib tema pihta. Seetõttu vastas ta nii:

"Hmm, kas sa siis ei tea! Mõned linnud ei lenda vaid jooksevad ja mõned linnud ei laula vaid annavad oma kisamisega inimestele märku!"

Sunday, November 23, 2008

Härjale pilliviisi mängima

对牛弹琴

Ida Hani dünastia ajal elas kord inimene keda kutsiti Mou Rongiks, kellel
oli tavaks noortele õpilastele suutrate õpetamise ajal lugeda ette
Konfutsionismi klassikasse kuuluvat luuleraamatut. Seetõttu mõningad õpilased
uurisid tema käest, miks ei pea kinni budistlike suutrate õpetamise traditsioonist.

Seepeale jutustas Mou Rong neile ühe vana loo:

Muusik Gong Ming Yi'l oli kombeks oma hommikust sööva härja nina ees mängida
kaunikõlalist lauluviit. Kuid härg ei olla sellest eriti hoolinud, ainult
koogutas oma pead söögi poole. Siis muutis Gong Ming Yi lauluviist ja hakkas
tinistama moskiito- ja parmuviisi - härja kiusajate hääli. Härg hakkas kohe pead
raputama ja sabaga vehkima, sirutas oma kaela ja kõrvu.

Mou rong ütles: "Suutrate katkestamatu lugemine Buddha suutraid kord kuulnud
inimesele on sama mis Gong Ming Yi lauluviis härjale."

Thursday, June 26, 2008

Joonistaud draakonile silmi lisama

Tegu on chengyüga mille aluseks olevat päriselt eksisteerinud maalikunstnik Zhāng Sēng Yāo (张僧繇).

Kord olevat viimane joonistanud templiseinale draakoni, kuid jätnud silmad lisamata. Pealtvaatajad küsinud, et miks kunstnik silmi ei joonista. Sellepeale kostnud meister, et kui ta need joonistaks lendaks draakon minema. Pealtvaatajad ei olnud seda uskuma jäänud ja siis teinudki kunstnik pinsliga siuh-sauh draakonile silmad pähe ja sedamaid lennanud see seinalt minema.

画龙点睛

huà lóng diǎn jīng

Mis võiks olla eestikeelne vaste? I'le täppi lisama?

Sunday, February 10, 2008

Hiina vanasõna: Yugong liigutab mägesid

See on ammustest aegadest pärit lugu vanamehest nimega Yugong, kes elas Huabeis.

Tema koduvärava ees kõrgunud kaks mäge, üks kõrge ja teine ilmatu suur. Mäed segasid elamist, olid lausa pinnuks silmas. Ühel päeval kutsus Yugong kõik kodused kokku ja ütles neile: "Need kaks mäge on otse meie koduvärava ees, nad teevad suurt tüli nii sisenemisel kui väljumisel. me peame need kõrvale toimetama. Eks ju?"

Yugongi pojad ja lapselapsed olid sellega kohe päri, ainult tema naine ei olnud mehega ühel meelel. Ta ütles: "Sa oled juba seitsekümmend aastat vana. Kui sa isegi kive ei suuda liigutada, kuidas suudad paigast nihutada need kaks mäge? Ja pealegi on mägedes palju kive, kuhu te need panete?" Kõik ütlesid: "Kivid võib merre visata!"

Järgmise päeva varahommikul läks Yugong mäge paigast tõstma. Ka abivägi oli tal ühes. Seitsme- ja kaheksa-aastased lapsedki olid kõik kaasa tulnud. See rõõmustas Yugongi väga, ta ütles: "Väga hea! Kui on palju inimesi koos, siis suudame kindlasti kaht mäge paigast nihutada!" Nad ei löönud kartma ühegi raskuse ees, vaid käisid iga päev mägedes kühveldamas.

Üks tark vanake nimega Zhisou nägi neid mäge kaevamas ja tundis et ei suuda naeru tagasi hoida. Ta ütles Yugongile nii: "Sul on juba küllalt vanust, sa ei jõua ju mäge rohustki paljaks kitkuda, mis siis veel rääkida selle paigalt nihutamisest!" Yugong kuulas teda ja vastas naerdes: "Kui mina ei suuda, siis suudab minu poeg. Kuigi ma suren peatselt, jäävad lapsed alles. Kui surevad lapsed jäävad lapselapsed. Kui minu suguvõsa kasvab, siis mägi samal ajal kahaneb. Millest küll see kartus, et mägi kord tasaseks ei saa?" Sellepeale ei olnud Zhisoul enam midagi öelda.

Yugongi mägedeliigutamise lugu jõudis ka vanajumala enese kõrvu, ning ta pagendas kohe kaks mägesi valvanud kaitsevaimu kohalt minema.

* * *
Hiina keeles kõlab see kõnekäänd nii:

yu gong yi shan

愚公移山





Thursday, February 07, 2008

Head kevadpüha!

Chunjie kuai le!

Alanud on hiina kalendri järgi uus roti aasta. 鼠 - shu.

Kevadpüha on üks kõige tähtsamaid pühasid hiinlastele. Siis võetakse palju puhkusi ning külastatakse oma kodukohta ja omakseid. Tavaliselt ongi sellel aja Hiina transpordisüsteemis palju liikumist ja kogu 30 kuni 40 päevane perioodki selle püha ümber on saanud nimetuse
春运 - chun yun - kevad liikumised.


Kuna kevadpüha on vana püha, siis baseerub ta Hiina kuukalendril, mille tõttu on aasta algus üsna liikuv. Esimene kuukalendri kuu kannab nimetust zheng yue. Püha traditsioonilinekestvus on kuukalendri esimesest päevast kuni 15 päevani. Siis on laterna pidu
元宵节 - yuan xiao jie.

Neil päevil on kombeks teha oma naabritele ja tuttavatele uusaasta visiite -
拜年 bai nian.

年 nian on Hiina mütoloogias koletis, kes kartvat punast värvi ja valju müra.





Tuesday, January 22, 2008

Sunday, December 30, 2007

Hiina kõnekäänd: Joonistatud ussile jalgu lisama

画蛇添足

Ükskord ammu elasid kolm meest, kes leidsid ühe poti veiniga. Pott oli aga nii väike, et sellest oleks jagunud vaid ühele inimesele juua. Aga kellele siis anda? Pool päeva möödus kiiresti aga selgust polnud. Üks mees tegi siis ettepaneku.

"Joonistagu meist igaüks maapinnale ühe ussi. Kes esimesena lõpetab, selle oma olgu ka veinipott."

Kõik olid selle nõuga päri ning haarasid oksaraod ja hakkasid pilte joonistama.

Üks mees lõpetas teistest varem. Ta vaatas et teised polnud veel valmis saanud, ning haaras vasakusse kaenlasse veinipoti ja paremasse kätte oksarao ja ütles endaga rahulolevalt:
"Te olete ikka aeglased! Ma jõuan veel oma ussile lisada paar jalga."

Kui ta oli oma ussile jalad alla joonistanud oli üks teine mees juba oma pildi valmis saanud ja vaatas, et veinipott läinud. Ta hüüdis: "Ussil ei ole jalgu, sa lisasid praegu ussile jalad, see ei ole enam ju uss. Seega esimesena sain pildi valmis mina, mitte sina!"

Wednesday, December 26, 2007

Uus Hiina luule

Jõuludeks sain päkapiku käest Hiina uueaja luuleraamatu. Bei Dao "Lumearmee". Imehea luule, kummastavad laused, mis esmalugemisel tunduvad selged kuid siis, mähkuvad kiiresti mitmese tõlgendamisvõimaluste uttu.

Kuumalised, kummalised laused. Samas tirib ka mingit lõikavat sotsiaalset hooba...

Tasub lugeda ...

Kuna praegu ei librarythingi ega books.googleist ei leidnud selle ISBN alt sissekannet, siis oma elektroonilisse raamatukokku kirjet veel lisada ei saanud .. hmm..

Sunday, December 16, 2007

Hiina vanasõna: Vana mehe ärajooksnud hobune

Alljärgnev on Hiina vanasõna, mida nimetatakse chengyü - so neljast hiina kirjamärgist koosnev mõttetera. Hiinlased kasutavad neid palju. See on üks Hiina kultuuri osa, kasutatakse palju ka tänapäeval. Igaljuhul on hea neid teada ka Hiinas businessi tehes või hiinlastega suheldes. Seda enam, et paljud neist vanasõnadest on unversaalsed nn. minimuinasjutud. Sarnanevad mõned veidi loommuinasjuttudega Indiast.

Siin on üks neist paljudest:



Vana mehe ärajooksnud hobune

Ühel vanal ajal elas Hiina põhjaosa ühes maakonnas üks vana mees.
Ühel päeval jooksis tema kodunt hobune ära. Möödus mitu päeva aga
hobust ikka tagasi ei tulnud. Naabrid läksid kõik teda lohutama.
Vana mees ütles: "Sellest pole midagi!"

Möödus mõni päev. Ärajooksnud hobune tuli jälle tagasi, kaasas
üks mära. Naabrid said sellest teada ning tulid vana meest
õnnitlema. Too aga vastas. "See et üks hobune juures on pole
tingimata veel hea asi."

Vana mehe pojale meeldis ratsutada. Ta käis selle toodud hobusega
tihti lõbusõitu tegemas. Ükskord hakkas see hobune perutama
ja poiss kukkus hobuse seljast maha ning murdis jala. Kui naabrid
seda uudist kuulsid, läksid nad jälle naabrimeest lohutama.
Vana mees aga ütles: "See pole tingimata nii halb lugu".

Läks veel natukene aega mööda ja see maakond tõmmati
sõjategevusse. Kõik noored mehed läksid võitlema. Väga paljud
said surma. Kuna vana mehe poeg oli murdnud jala, siis tema
võidelda ei saanud. Seega jäi ta ellu.


Tölgitud Hiina keelest raamatust Hanyu Jiaocheng II Xia

Wednesday, December 12, 2007

Kultuur - wen 文

Kirjandus -kultuur. Üks Hiina kirjanduse, kunsti ja filosoofia põhitermineid. Tähendus tuleneb sellistest mõistetest nagu "tätoveerimine, uuristamine, ornament". Terminoloogiliselt on tema vastandmõisteteks "looduslik(stiihiline, materiaalne) alge" qi 气, See viimane on seisund kus pole veel korrastatust - kultuuri.

Teisalt on wen vastandterminiks ka wu - "sõjaline alge, sõjalikkus". Laiemas tähenduses on wen kõik see, mis on korrastatud. Näiteks looduseski on oma kord ja kultuur. Seal räägitakse "Loomade ja lindude wen'ist" - so. loomade märkide ja häälitsuste keel ja nende käitumismallid.

"Taeva wen"
tähendab astronoomiat.

Konfutsius mõistis wen all kultuuri, mis oli seotud kirjaliku ülestähendustega, muusikaga ja rituaaliga. Ta pidas seda printsiipi üheks tähtsamaks teguriks harmoonilise isiksuse jun zi kasvatamisel.

Õpetaja ütles:
"iseloom võidab kultuuri
tulemuseks mats
kultuur võidab iseloomu
tulemuseks tähenärija
kultuuri iseloomu ohtralt ohtralt
see teeb õilsaks"

"Vesteid ja Vestlusi" VI 18.