Üks Tangi ajastu luuletus

Siin üks Tangi ajastu poeedi Meng Jiao luuletus, mille eile tõlkisin. Leidsin chinesepod - ist. Väga kuulus, kuulub nö kodust lahkumise ja rännu luuletuste klassikasse.

"Rändur-poja laul"

Kalli emakese käes on lõng,
rändur-pojale sest rõivas saab.
Kudum olgu tihe tihe,
sest, et kaua kaua on ta ära.
Kes küll ütleb millal kõrreke
korvab kevadpäikese?

Meng Jiao(751 - 819) Tangi ajastu luuletaja, kes ise oli pärit Hu Zhoust ja reisis palju. Tihti viibis ka tolleaegse pealinnas - maailma suurimas linnas tol ajal - Chang'anis(tänap. Xian). Arvati et siis oli seal umbes miljon elanikku. 26 aastaselt sai lõpuks riigiametnikuks alles. 60 aastaselt lahkus ema surma tõttu ametipostilt.

Hiinakeelse originaali võib leida hudongist siit.

Kohtumine Hiina telegatsiooniga

Eile käisin kesklinnas ja olin just sisenemas raamatupoodi Draamateatri vastas kui minu tähelepanu köitis ületee paljude politseiautode tulede "värvide mäng". Sisenesin raamatukauplusse kuid jäin akna juurde et vaadata, millega on tegu. Mõne aja pärast kui jalgsi olnud politei puhastas liikuvatest tsiviilautodest tänava, ilmus nähtavale ka politseieskort eskort ja mustad esindusautod.
Ühe esindusauto küljes oli Hiina Rahvademokraatliku riigi väike punane tähekestega lipp.

Hiinlased...

Selge - tegu oli esmaspäeval ja tesipäeval Eestit väisanud Hiina Kommunistliku Partei Keskomitee aseesimehe Zhang Dejiangi ja temaga kaasas olnud ligi 70 liikmelise saatjaskonnaga nagu ajakirjandusest lugeda. Pole midagi öelda. Raskekahurvägi veeres mööda Tallinna munakivisillutist. Nagu hiljem vanalinnas tiirutades nägin olid kõrgete külaliste autod parkinud end Raekoja ette. Ka linnavalitsus sai oma osa;-)

Hetkeks jäin mõttesse et kust siis tuldi? Kas tõesti Solarisest?

Aga vaadakem täpsemalt, kes on praegune Hiina asepeaminister. Meie nimetame seda nii inglisekeeli ka Vice-Primer. Tegelikult on ta Hiina mõistes Partei Keskkomitee aseesimees.

Sündinud Põhja Hiinas Liaoningis - kunangisel Manjude maal. Temaga olid kaasas Hiina ärimehed ja mitte asjata sest Zhang Dejiang on ise majandusliku kõrgharidusega. Kuid .. ta on selle saanud Põhja Koreas!

Jah Kim Il-songi Ülikool on selline Põhja Koreas loodud esimene kõrgemat sorti kool, kus saab täitsa omandada sotsiaalsetest teadustest järgmisi: ajalugu, filosoofiat,majandust ja haldust, juristikat, korea keelt ja teisi keeli.

Hiina vanasõna: Rebane petab lõvi jõuga

Rebane petab lõvi jõuga

狐假虎威

Ühes sügavas laanes elas kord tiiger, kes oli seal kõige hirmsam elukas, nii et ta pidas end metsa ainuvalitsejaks. Ta pidi pea, et iga päev söömiseks kinnipüüdma teisi loomi. Ühel päeval kohtas ta üht rebast. Rebane pani kohe putku. Tiiger teda tagaajama. Osav rebane näeb, et oma jõududega tal pääsu pole, vaja mingi kavalus appi võtta.


Ta pöördus viisakalt tiigri poole ja ütles:
"Kuidas sa julged mind süüa? Ma olen Taeva valitseja poolt määratud administratsiooni loom kui sa tahad mind süüa, siis sa rikud Taeva valitseja seadust."

Tiiger kuulis seda ning jäigi lolliks tehtuna seisma. Rebane lisas kohe:
"Kui sa ei usu mind, siis tule minu järgi, vaata kuidas kõik metsaloomad mind nähes putku panevad."

Tiiger kuuldes rebase suurt juttu ja nähes, et viimase suhtumine oli ka kindel jäi teda uskuma ning otsustas koos rebasega asja vaatama minna. Metsa nii väikesed kui suured loomad nägid et rebane tuleb kindlal kõnnil, uhke sõjaliku marsisammul - selja taga üks suur kihvakandja tiiger.
Kõik ehmatasid end poolsurnuks ja pistsid nelja tuule poole punuma. Tiiger vaatab - ei saa aru et loomad kardavad teda ennast. Arvas et rebase jõud on see, mis on nii hirmuäratav, et sunnib plehku panema, nii et ta jäi rebase sõnu täielikult uskuma.

Kartes end rebase ees häbisse jätta, ning et mitte endle häda kaela tõmmata, pani samuti jooksu nagu jalad võtsid.

"Rebane petab lõvi jõuga" öeldakse tänapäeval kui inimesed kasutavad teiste inimeste võimeid,
et ennast esile tõsta.

Hannes Hanso ettekanne Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuses

Hannes Hanso pidas eile Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuses ettekande
Arengud Hiina sise-ja välispoliitikas 2009 aastal.



Põhimõtteliselt andis ta ülevaate Hiina väispoliitika ja
sisepoliitika peamistest sündmustest natuke enne olümpiamänge kuni praeguse ajani. Alustusks nagu ikka viimaseaja tõdemus, et unipolaane maailm on kadumas ja asemele astumas suuremad riigid kelle majanduslik võimsus ja rahvastiku arv USA-ga - so. senise skoorijaga on võrreldavad. Hiina on selles suhtes vägagi hea kandidaat. Praeguseks on möödutud majanduse kogutoodangust seni teiselkohal olnud Jaapanist ja asutakse teisel kohal USA ees. Hiina on välispoliitikas hakanud üha intensiivsemlat suhtlema kõikide tema naaberriikidiga, eriti aga nendega kes talle nii majanduslikult kui julgeoleku seisukohast on tähtsad olnud või kelle mõju tema seisukohalt kasvavad. Kõik lõunariigid nagu Myanmar ja Laoson ju Hiinale näiteks kaubandusteede seisukohast tähtsad, sest nende lähedalt läheb ju Malacca väin - peamine koridor, millest enamik Hiina transporditavast naftast läbi läheb.

Hiinal on mugav võtta ka positsioone näiteks nende Aafrika riikidega, kus inimõigused pole valitsuste poliitikas eriline teema. Demokraatlikud riigid ei räägi selliste riikidega aga Hiinal on mugav siit dialoogi alustada.
Edasi andis Hannes Hanso ülevaate 2009 aasta suurematest sündmustest mis Hiinaga seotud. Üldiselt sarnane jutt, mida ka ise lugesin viimastel päevadel atimes.com jms. kohtadest.

Sisepoliitikas puudutati Uiguuride ülestõusu ja Tiibetlaste represioone. Vähem oli juttu hiinaste eneste sispoliitilistest suundumustest. Võib olla niipalju, et internetimeedia tõusust, minu küsimuse peale kuidas on lood mitte lääne demokraatliku meediumi piiramise vaid hiinakeelse meedia piiramisega, vastas Hannes et seda tuleb igalt poolt nii palju ja ka päris kriitilist. On olnud isegi selliseid kohaliku tähtsusega foorumeid, mis on võtnud kriitika tule alla mingi korruptsioonijuhtumi ja mille tulemusena näiteks on kohaliku võimu vastavad tegelased nö "lahti kangutud". Kusjuures keskvõim siin isegi eriti ei sekku, sest see läheb kokku Hiina igipõlise lõtvade ohjade poliitikaga. Senikaua kui keskvõimu ei kritiseerita lubatakse tegutseda. Minu kõrval istus vanem härrasmees, kes esitas küsimuse Hiina kui kunagise leiutiste maa kohta. Ta olevat känud kunagi Taiwanis ja küsinud seal kellelgilt hiinlaselt, et miks enam ei tule Hinast selliseid leiutisi nagu kompass ja paber ja püssirohi. Talle olevat vastatud, et hiina vaade leiutistele on rohkem ühiskondlik kui lääne nö individualistlik seisukoht. Nüüd arvas selle peale ka Hannes, et väga suure innovatiivsusega Hiina veel ei esine, peamised leiutajad on ikka USA ja Jaapan. Aga minu meelest see olikord võib varsti muutuda arvestades näiteks interneti nn. plahvatuslikku levikut, mis peaks andma hea pinnase IT alasteks uuendusteks.

Välispoliitikas puudutasid küsimused Shanghai koostöö organistasiooni, mis on ainus selline suurem rahvusvaheline organisatsioon kuhu Hiina kuulub. SCO on üldse huvitav teema, kuigi tema funktsioon ja tegutsemine ja tema output on selline hägune... Praegu kuulub vaatlusliikmeks ka Valgevene, kellega Hiinaga otsest seost ei ole. Piiritsi. Samas on aga Valgevene üks neist riikidest, kes on ostnud Interneti provaidimise ja sellega koos ilmselt ja jälgimissüsteemid Hiinalt. Veel on selliseid riike Kuuba ja mingit Aafrika paariariigid. Tegelikult võiks ju Eesti ka paluda vaatleja liikme staatust - piirneme ju Venemaaga idas ja meil on selline strateegiline asukoht Euroopas ;-) Ehh nali muidugi ..
Mongoolia on selles suhtes nagu oaas kõrbes - ainuke riik keda Hiina tahaks väga SCO näha aga alati on Hannese sõnutsi välisminister kuskil ära jne ....


Oli hariv ja kasulik. Pärast mõtlesin et jäi küsimata peamine küsimus. Kas tema arvates vahetub Hiina keskvõim varsti välja rohkem demokraatlkiuma valitsemisviisiga. Aga eks siis seda siis mõni teine kord. Loodan et ehk ikka küsitakse sellikst küsimust ka...

Kaitseuuringute keskus ise tundus selline armas asutus Toopea keskaegses katusealuses. Paksud müürid ja kitsas keerdtrepp, lubjatud pahklikud kiviseinad ja sügavad aknaavad.

Hiina keele test Soomes

Üleeile käisin Soome Konfutsiuse instituudis Hiina keele testi andmas. Hiina keele test so. HSK ehk Hanyu shuiping kaoshi - hiina keele taseme test, mis on mõeldud hiina keele oskuste sertifitseerimiseks. On kolm taset basic, elementary-intermediate ja advanced. Mina tegin elementarit.



Üsna raske test - koosneb peamiselt valik-küsimustest, mida on neli või viis peatükki. On teste kuulamisest, grammatikast, sünonüümide leidmisest ja pikemast tekstist arusaamine. Viimane test on ka hieroglüüfide kirjutamine teksti lünkadesse. Kuulmistest oli nii kiire, et sain aru paarist esimesest kergemast jutust. Ja ega teiste testidega ka lihtsam ei ole - mõtsiga lööma minna ei tasu. Ja ega ma länudki õppisin siin kaks nädalat enne seda, kuigi HSK raamat oli mingi pool aastat mul käes.

Konfutsuse instituut Helsinkis ise on väga mugava koha peal, kohe ülejärgmine maja Toomkiriku tagant Unininkadu 33. Seal korrusel kus neil instituut asub on kõik sildid hiina keelsed. Näiteks WC poti kohal on silt et siin on suitsetamine keelatud! Väga armas!

Meie eksam oli Instituudi raamatukogus, kus oli palju hiinakeelseid teoseid, seinal rippus galligraafia ja ukse kohal ja mõlemal pool ust loomulikult hiina traditsioonilised tervitustekstid.

Testivastuvõtjad olid ka kaks hiinlast kõik käib hiina keeles ja kokku oli eksami andjaid viis tükki. Kõik peale minu naisterahvad. Üks paistis olevat ka etniline hiinlane. Aga ka kõik soomlased rääkisid ka hiina keeles üsna soravalt. Ühega vahetasime peale testi paar sõna ma küsisin et kas ta on varem ka andnud. Ta vastas et jah et Hiinas, aga tööandjad nõuavad seda testi umbes kahe kolme aastase vahega, et olla välismaalase keeleoskuse tasemes kindel.

Postimehe artikilid Hiinast

Tänases postimehes 2009-06-06 on minu artikkel Hiina kohta "Hiina ja liberaalsuse müüdid".

Panend siia siis lingid ja viited mida kasutasin selle artikli tegemiseks.

1. James Kynge raamat "China shakes the world" (The Rise of a Hungry Nation) ISBN 9780753821558
2. "Capitalism with Chinese Characteristics" http://www.amazon.com/Capitalism-Chinese-Characteristics-Entrepreneurship-State/dp/0521898102
3. www.atimes.com
4. www.danwei.org
   

Minu Hiina kriirilise artikli eesmärgiks ei ole mitte üldse pelutada neid inimesi, kes nö tahaks Hiinaga tegeleda. Pigem vastupidi, Hiinaga tuleb tegeleda ja äri ajada ka. Ma pigem püüan ka mõistatada, mis võiksid olla parimad valdkonnad, millest hiinlased ise ka puudust tunnevad. Paistab et üha rohkem hakkab mõju avaldama näiteks keskkonnaga halb ümberkäimine ja seega on kekskonnateadlikuse tõstmine ja ehk ka vastavad tooted-teenused tuleviku ala.

Teiseks sotsiaalne aspekt. Maa piirkondade inimesed ja eriti maaviljelejad on pidevates raskustes. Samas toiduainete hinnad neis suurtes linnades rallivad. Siin peaks olema mingi businessi tegemise koht kindlasti. Meenutagem et üks esimesi suurrikkaid Hiinas oli kana ja seakasvatusega tegelev erafirma.

Hea artikkel on ka Mihkel muti oma "Hiina mõistatused ja imed". (Minuga ühel lehel , mul on suur au!)
Tema artiklis on toodud ära, et Hiinas on mingi uus elektriauto aga ilmselt on see projekt mida Mihkel Mutt mõtleb see BYD projekt. No peab ütlema et jällegi on suurinvesteerijad sellesee Shensheni(see linn on aga nii Hongkongi lähedal, et on nii rahaliselt viimasega pea et kokku kasvanud) firmasse tulnud nö mere tagant. Tuntuim nimi Warren Buffet.

Hiina vanasõna: Mõni lind on selleks et inimesi äratada

Siin on järgmine Hiina neljasülaabiline vanasõna ehk chengyu

一鸣惊人

Selle vanasõna juurde kuulub järgmine lugu:

Kord Sõdivate riikide ajastul oli Qi riigis üks aususe poolest kuulus inimene - Chun Yu. Ta oli väga sõnaosav ja oskas hästi rääkida. Selle Qi riigi kuningal Wul oli ka üks väga tark vürst, kes oli aga langenud viinakuradi ohvriks, nii et ta enam riigi asjadest suurt ei hoolinud.

Ühel päeval kohtas Chun Yu Qi kuningat Weid ja esitas talle kohe küsimuse.
"Suurkuningas, mul on üks mõistatus, kas Te oskate seda ära arvata? Qi riigis on üks suur lind. See elab suurvalitseja palees, kuid ta ei tee häält ja peidab ennast. Mis lind see on?"

Qi Wei oli taiplik kuningas, kuulnud seda lugu sai ta kohe aru et Chun Yu satiir käib tema pihta. Seetõttu vastas ta nii:

"Hmm, kas sa siis ei tea! Mõned linnud ei lenda vaid jooksevad ja mõned linnud ei laula vaid annavad oma kisamisega inimestele märku!"

Rünnak USA elektrivõrkudele võib olla hype?

Wall Street Journali lugu lugedes võib esmapilgul jah jääda selline mulje nagu oleks see väga katastroofiline ja nagu oleks see esmakordne kus sissetungijad avastatud. Eesti uudis on treitud sama kõmumaigulise pealkirjaga Küberspioonid üritasid USA elektrivõrke üle võtta.
Pole kahtlustki et küberspioonid või ka lihtsalt häkkerid kaardistavad erinevate riikide, sealhulgas ka USA infrastruktuure, kuid selle loo puhul nagu õigesti märgib The Dark Visitor (üks kõige autoriteetsemaid Hiina häkkerite asjatundjaid) peab küsima, miks on seda infot lekitatud?
Et aeg ajalt on sissetungitud, seda ikka juhtub aga,miks seda infot avalikustatakse ja veel mitte asjaomaste vaid küberluurega tegelevate organite poolt. Viimane asi on ka väga kummaline. No öelge kuidas said riiklikul tasemel mingid küberspioonid teada et kaitstud elektivõrkude süsteemi on häkitud?

Vastus võib olla seotud mitmete USA plaanidega süstida raha küberkaitsesse ja seega tuleb rahasaamiseks oma haavatavust veidi ajakirjanduses näidata.

Üldse see Wall Streedi artikkel rääkis rünnakust väga minimaalselt, pole võrreldavgi Information War Monitori raportiga GhostNeti kohta.

USA aastaaruanne Hiina sõjandusest

Väljas on USA kongressi poolt iga aastane aruanne Hiina sõjandusest.

Nautige siin.

Hiina piirideta sõda ning 911

Paar päeva olen juba lehitsenud üht Hiina raamatut pdf kujul. Pealkirjaga "piiramatu sõda"
超限战. See on kellegi Hiina Punaarmee ohvitseri teos, kus kirjeldatakse tuleviku sõdu mis ilmtingimata ei pea toimuma nö. lähivõitluses vaid on kaugkontrollitavad nagu tema meelest oli Lahesõja mõningad lahingud.

Lisaks sellele loob ta uue konseptsiooni, mille vihje sisaldub ka pealkirjas. So. ta "avastab" mingi sõjaevolutsiooni, et kunagistest armeede, laevade ja tankilahingute aeg on möödas ja minnakse uuele tasemele. Tema meelest asutakse kasutama uusi vahendeid eelkõige uut tehnoloogiat aga ka majandust, poliitikat ja kultuuri!

Tõepoolest tüüpiline külmasõja aegne mentaliteet! Kui demokraatlik poliitiline konseptsioon jõuab sõjani, siis see on poliitika jätkamine teiste vahenditega. Selle Hiina ohvitseri arvates on aga näiteks poliitika sõja jätkamine teiste vahenditega!

On see alles huvitav lugemine! Mõningad pealkirjad raamatust:

• Sõjapidamine võib kuuluda kellele tahes
• Võitle vahenditega mis on sulle sobilikud, loo oma relvad
• Sõjajumala nägu on peidetud
• Mida ameeriklased saavad kui nad näpivad elevanti...

Ning nüüd siis kõige tähtsam info raamatu kirjastamise aja kohta. See oli esmalt välja antud 1999 aastal Pekingis Punaarmee kirjanduse ja kunsti kirjastuse poolt.

Ilmunud on ka hilisemaid uusväljaandeid. Ühel ingliskeelse tõlke kaanel, mis oli antud välja pärast 2001.09.11 on kujutatud Maailma kaubanduskeskuste põlevaid torne. Tõe huvides peab ütlema, et raamat saavutas just suurema populaarsuse Hiinas pärast 911 rünnakut.

wikipeedia link

USA ja Hiina suhete skisofreenilisus

Paljud mäletavad kindlasti aasta 2001 aasta Hainani intsidenti, mil USA ja Hiina suhted pingestusid sedavõrd, et kardeti suuremate konfliktide puhkemist. Tol korral põrkasid suur USA sõjaväe propellerlennuk EP-3 ja Hiina hävitaja Shenyang J-8 kokku. Hiina hävitaja purunes nii et piloot ei saanud katapulteeruda ja USA lennuk pidi maanduma Hainani saarel, kus meeskond vahistati ja hoiti mõnda aega kinni.

Aga pärast 2001 septembrit, muutusid USA ja Hiina suhted rahulikumaks, intsidenti ei meenutadud meedias, sest olid uued probleemid.(Huvitav mida küll Hiinlastega kokku lepiti?)

Praegune konflikt selles samas piirkonnas, meenutab seda Hainani konflikti, kuigi seekord on tegu mõlema mereväe vastasseisuga. Noh alguses tundus ka et USA mereväe ja Hiina rahumeelsete kaluripaatide vastasseisuga aga see illusioon purunes kui ilmnes et pardal on siiski Hiina sõjaväelased. USA mereväe laeva Chung-Hoon teed (275 mehega pardal), tõkestasid 8 märtsil paar Hiina kalalaeva, mis iseenesestki on absurd. Miks peaksid kalalaevad tõkestama mingi teise maa sõjalaeva planeeritud retke rahvusvahelistes vetes?

Nii et maal st(Pekingis – Washingtonis) räägitakse ühte juttu aga merel(õhus?) teist juttu. See on skisofreenia USA – Hiina suhetes. Analüütikud näevad siin Hiina püüet näidata oma kasvavat sõjalist võimsust. Aga eks ta ole ju USA uue administratsiooni proovilepanek ka.

CHSA

Obama administratsiooni esimesed välislähetused on sama kõnekad kui Medvedjevi esimene välisvisiit eelmisel aastal Hiina. Just see signaal ise, et Obama saatis Clintoni enne Euroopat Aasiasse. Ja kuna Hiinas otsustati USA poliitikas rõhutada majandust rohkem kui iniõigusi, siis võib vist tõesti öelda, et praeguses maailmas ruulivad majandussuhted. Nüüd ei teagi kas peaks rõõmustama , et Clinton üldse inimõigusi mainis olgugi et ta tegi seda öeldes, et neid ei arvestata? Vähemalt mingi lootus on et nad on USA
meeles olemas kui teoreetiline termin ja vajaduse korral käiakse see kaart välja ehk?


Ei tea segane värk... Ja pidi ta seda ütlema just nüüd kui möödub aasta jälle ühest suurematest Tiibeti rahutustest.

Asi on majandusnumbreid vaadates aga lihtsamast lihtsam. Vastastikune sõltuvus USA ja Hiina vahel suureneb üha rohkem. USA ja Hiina on saanud mõlemad üksteise teisel kohal olevaks kaubanduspartneriks. Ka USA riigisekretär H. Clinton rõhutas seda kui ütles, et tema kodumaa ja Hiina tõusevad ja langevad koos.

Seega on tekkinud omamoodi kaksikolend, yin-yang vastasmõjudega mehhanism, kus üks tõmbab ja teine tõukab, üks on valge ja teine must. Küsimus on siin aga selles kuidas selline võimas keeris kogu maailma mõjutab? Kas haarab kõik jäägitult kaasa või suudab keegi välja jääda ja ehk omalt poolt mõjutadagi?

Ameerika uue administratsiooni vanad väljakutsed

Ameerika on kriisis, mis üha suveneb. Kuust kuuse tõuseb töötute armee USAs. Töötus oli septembris: 320 000, oktoobris: 403 000 ja novembris: 533 000.

USA olukord mõjutab kogu maailam sealhulgas ka Hiinat. Samuti ka vastupidi, st. on olnud juba ammu lugeda väiteid aastate tagant, et üha rohkem tootmise ülekandmine odavamatesse outsourcing maadesse nagu Hiina, Vietnam ja Malaisia ei jäta maailmamajandust ilma mõjuta. Need analüüsid, mis on praeguse olukorraga kogu globaalse majanduse vähikäigu ajal võimendunud vajavad uuemat analüüsi ja tõsisemat suhtumist.

Millised on aga USA uued väljakutsed välispoliitikas? Aasiast vaimustunutele peaks pakkuma erilist huvi Obama poliitika see osa, mis toimub Aasia suunal. Tegelikult on algust tehtud ammu ning Hiina kogemus USA analüütikute ja poliitikute ja organisatsioonidegi tasemel süveneb. Üheks selle märgiks oli ka Henry Paulsoni tõus Ameerika Varakambri(Department of the Treasury) sekretäri ametikohale. Viimasel olid on suurepärased suhted oma Hiina koleegidega ja eriline rõhk on Hiina rahanduspoliitika mõjutamine USA'le kasulikumas suunas. Obama kabinetis on valitud sellele ametikohale nüüd Timothy Geither.

Kui rääkida Obama ees seisvatest üleasnnetes majanduses, siis üheks selliseks on väliskaubanduse defitsiidi suur puudujääk.

Rahanduses on põhimureks endiselt Hiina jätkuv dollari ostude subsideerimine, vaatamata USA korduvatele nõudmistele selle osas midagi ettevõtta.

Aga osade analüütikute arvates ei aitaks praegu ka see kui Hiina tõesti oma rahakurssi USA dollari suhtes 20% tõstaks nagu Föderaalreservide endine juht Alan Greenspan kunagi soovitanud oli. Ja tõepoolest alates 2005 aastast on yüaani väärtus tõusnud 20% aga tulemusi USA-le see pole andnud. USA kaubandus on endiselt defitsiidis.

Enamus majandus-spetsialiste on ka arvamusel, et USA vähene hoiustamismäär ja sellele vastanduv Hiina suur hoiuste hulk mängib siin ka valuuta vääringutes suurt osa.

Meile eestlastele tundub selline USA pidev norimine nagu Hiina valitsus manipuleeriks yüaaniga, hoides seda kindlal kursil veidi imelikki , sest on ju meiegi kroon vankumatult kinni euros. No aga õnneks või kahjuks, meie maailma majanduses niipalju ei määra kui Hiina.;-)

Lenovo ei ole Hiina firma

Olen juba mõnda aega komistanud väärarusaama otsa, mida olen kohanud nii ajakirjanduses, netis ja ka inimeste suust nagu oleks Lenovo Hiina firma.

Aga ta ei ole seda. Lenovo on Hong Kongi firma. Tõsi ta oli algselt saanud idee mõningate mandri Hiina arvutiteadlaste initsiatiivist, kes Hiina Teaduste Akadeemias ka vastava asutamisringi 1987 aastal moodustasid. Kuid Hong Kong Lenovo on praeguse, nüüd juba alselt eri tütarfirmade nagu Shanghai Lenovo ja Beijing Lenovo kokkuliidetud sulam.



Miks oli vaja Hong Kong Lenovot? Asi on selles, et ainult nii oli võimalik saada litsentsi Hiina maal arvutite tootmiseks ja levitamiseks, sest seda said ja saavad ka siiamaani kergemini välisosalusega firmad. Seega Hong Kong, mis ise ei ole Hiina, mida ka nagu tihti vääralt väidetakse, on möödapääsmatuks rahaliste vahendite ja institutsioonide allikas. Miks? Sest ta on liberaalne ja seadustel põhinev, mitte nagu mandri Hiina, mille seadused tegelikult ei soosi ettevõtlust kuigivõrd. segi kui ettevõtjad ongi Hiinlased.

No muidugi võib väita, et Hong Kongis ongi enamuses etnilised Hiinlased. Ja tõsi on et ka Lenovo juhtkonna tuumiku moodustavd nad. Kuid Hong Kong on pigem liberaalsete väärtuste esindaja ja teda ei saa segi ajada kogu ülejäänud Hiinaga, kuigi alates 1. juulist 1997 aastast ta Hiina Rahvavabariigi alla kuulub.

Härjale pilliviisi mängima

对牛弹琴

Ida Hani dünastia ajal elas kord inimene keda kutsiti Mou Rongiks, kellel
oli tavaks noortele õpilastele suutrate õpetamise ajal lugeda ette
Konfutsionismi klassikasse kuuluvat luuleraamatut. Seetõttu mõningad õpilased
uurisid tema käest, miks ei pea kinni budistlike suutrate õpetamise traditsioonist.

Seepeale jutustas Mou Rong neile ühe vana loo:

Muusik Gong Ming Yi'l oli kombeks oma hommikust sööva härja nina ees mängida
kaunikõlalist lauluviit. Kuid härg ei olla sellest eriti hoolinud, ainult
koogutas oma pead söögi poole. Siis muutis Gong Ming Yi lauluviist ja hakkas
tinistama moskiito- ja parmuviisi - härja kiusajate hääli. Härg hakkas kohe pead
raputama ja sabaga vehkima, sirutas oma kaela ja kõrvu.

Mou rong ütles: "Suutrate katkestamatu lugemine Buddha suutraid kord kuulnud
inimesele on sama mis Gong Ming Yi lauluviis härjale."

Hiina sateliitide lühikesed lennud

Eelmisel aastal sai Aafrika üks rahvarohkemaid riike Nigeeria koos Hiina sidetehnoloogiaga hakkama üllatava koostööga, kus nad saatsid 2007 mais ülesse Nigeeria sateliidi NIGOMSAT-1.

Tegelikult küll, ei ole sellises Hiina abis enam midagi üllatavat. Hiina RV rahastab ka teisi kommunikatsioonikanaleid , nagu teede-ehitust ja andmesidet ka paljudes teistes Aafrika riikides.

Nigeeria sateliit saadeti ülesse Hiina kanderaketi Xichang abil, ning kokku rahastas Hiina RV seda projekti $500 miljoniga.

Kuid pärast 18 kuulist töötamist side katkes, toitesüsteemide vea tõttu. On kuulda olnud et sateliit on täiesti kontrolli alt väljas ning ohutab naabersateliite.

Just nädal aega enne seda saadeti aga orbiidile ka teinegi koos Hiina RV kosmosetehnoloogidega ja rahastajatega sateliit Venesat-1. See projekt oli pühendatud sõbraliku Venezuela rahvale kosmosetehnoloogia ja side arendamiseks. Tehnoloogia oli sama mis Nigeeria sateliidi NIGOMSAT-1 puhul.

Hiina kosmosetehnoloogia taga on tsentraalselt juhitav Hiina Kosmosetehnoloogia Akateemia (China Academy of Space Technology -CAST), mis on justkui USA NASA ekvivalent. CAST on Hiina China Aerospace Science and Technology Corporationi ehk CASC allharu.


Tootmine ja väiksem arendustöö käis selle steliidi puhul Suure Müüri Kompaniis (The China Great Wall Industry Corp.). Viimane on püüdnud arendada uusimat tehnoloogiat eriti suurte sateliitide vallas, mis on tuntud kui DongFangHong-4 (DFH-4). Dong Fang Hong tähendab hiina keeli -Ida on punane (东方红)ja see on üks väljavõte esimesest laulureast Mao Tsedongi Kultuurirevolutsiooniaegsest populaarsest laulust.

Hiina on kommenteerinud NIGOMSAt-1 üle kontrolli kaotamist Nigeeria inseneride lohaka tööga, kuid viimased andmed kinnitavad pigem juba varajasemaid puudujääke Hiina tehnoloogia osas, mis olevat ilmnenud juba varem aastal 2006 kui kaotati kontroll ajutiselt Sinosat-2 üle.

Hiina ja Venemaa Yukose varjus

Pärast aastaid kestnud vaidlusi Pekingi, Moskva ja Tokio vahel, saavutas Vene riiklik naftafirma Transneft lepingu ehitada naftatoru Lõuna Siberist Kirde Hiinasse. Kavandatav toru ühendab Heilongjiangi maakonna naftavälja Daqingi Siberi Skovordino keskusega.

Tehing "määriti sisse" 15 miljardi USA dollariga Rosnefti firmale Hiina peaministri visiidi ajal Moskvasse, kus ta kohtus Putiniga. Transneft sai 12 miljardit USA dollarit.


Vastutasuks peab Vene pool tarnima oma naftat suurtes kogustes Daqingi nii mööda toru kui ka raudteid pidi.

See on tegelikult Mihhail Hodorkovski vana projekt, mille Putin nüüd üle võttis ja täitma asub. Igal juhul "äss diil"!

"Uue külma sõja" piir

"Uus Külms sõda", kui küüniliselt sobivad siia nüüd need jutumärgid, pärast Vene "rahuvalvajate" sissetungi Georgiase! Üha selgemaks saab see kust hakkab jooksma piir demokraatlike ja kurjuse riikide vahel. Gruusia ja Armeenia on selle lääne poolne osa ning siin on Venemaa alustanud oma soovitud piiride märgistamist.

Eelmisel nädalal lugesin meie suure Egiptuse teadlase Sergei Stadnikovi nupukest Edward Lucase raamatu "Uus külm sõja" kohta kohta Eesti Ekspressi rubriigist "ära loe". Sain veidi naerda ja nagu Stadnikovi kirjutiste puhulgi jälle imestada, et kuidas ajaloo lõpetanud inimene sellisieid lapsikuid arusaame evib. Aga seekord pani nö ajalugu asja ise paika, kahjuks.

Kahju on ka see, et Hiina press xinhua koostab oma uudiseid Georgia kohta toetudes Vene meediale. Muidugi ongi Hiina SCO(Shanghai koostöö organisatsiooni) liige, mille üks eesmärk ongi separatismi vastu võtlemine. Kuna Venemaa selgelt vilstab OSCE ja teiste Lääne organisatsioonide peale, siis tekib küsimus kellele ta toetub. Kes on tema liitlased. Suurim liitlane, muidugi mitte probleemide vaba aga siiski, on Hiina.
Seda enam et Venemaa poolt tehtud kingitus Hiinale selle mõne pisukese saare osas peaks nüüd kallutama Hiinat Venemaa poole.

Hiina uus sateliit - Kirgiisia

Kõrgestan ehk NL ajal tuntud Kirgiisia on rahvaarvult väikene riik, mis asub Hiina piiri ääres. Olles endine NL kooseisu kuuluv maa, oli ta pikka aega; umbes iseseisvumisest 1991 aastast kuni 2000 alguseni suuresti sõltuv Venemaast.

"Tulpide revolutsiooniga" 2005 aastal kukutatud endine president Askar Akayev, polnud ju keski muu kui endine NL partei funktsionäär. Vanad harjumused on rasked kaduma ja nii oligi Venemaa Kirgiisia peamine partner nii majanduses kui poliitilistes ideaalides.

Aga ajad muutuvad. 2001 võeti Kirgiisia vastu Shanghai Koostöö-organisatsiooni, mis seejärel oma nime "Shanghai Five" muutiski SCO-ks(Shanghai Cooperation Organization). Nüüd ühendab see Organisatsioon Venemaa,Hiina ja Kesk-Aasia
riigid nagu Kashastan, Tadzikistan, Usbekistan ja Kirgiisia üheks löögirusikaks selles piirkonnaks. Tegelikult on see organisatsioon muidugi suuresti Venemaa ja Hiina analoogne reaktsioonimudel NATO'le ja teistele sarnastele organisatsioonidele
aga sellest vast mõni teine kord...



Kirgiisia ja Hiina piiril


Niisiis Kirgiisia, kus valdav elanikonnast on islamiusulised ja mäletavad ehk kuskilt veel Suure islamiriigi aegu, mis oli neil enne Puna Vene okupatsiooni. Aga praegu on majadus kehvas seisus. Rahva peamine igapäevane elatusallikas on põllumajandus ja
seda olukorras kus haritavat maad on Kirgiisias vaid ehk 5%. 2002 aasta raporti järgi andis põllumajandus 35,6% riigi kogutoodangust. Kirgiisias asub küll maailmas suuruselt üheksas järv Issõk-Kul, kuid majanduslikult seal midagi tootlikku niiväga ei ole.

Põhilised kaubavahetuspartnerid on Venemaa, Saksamaa ja ümbritsevad teisedja piiririigid nende seas ka Hiina. Viimane on tõusmas liidriks ka selles osas. Hiina eksport on 150 korda suurem kui Kirgiisia import Hiina. 15 aasta jooksul on Kirgiisias elavate hiinlaste populatsioon kasvanud nullist 100000-ni. Kohalike elanike arv on veidi suurem 5 miljonist. Saabunud hiinlased on aga osavad äris, loovad abielusidemeid ostavad kinnisvara ja elvdavad kindlasti majandust. Aga, oht on ka olemas. Üks kohalik majandus-spetsialist arvab et Kirgiisia muutub kiiresti Hiina
sateliitriigiks.

Hiinlasi peibutavad Kirgiisia maavarad. Kirgiisias on rikkalikult maagaasi naftat ja mineraale. Hiina janu energia järel on üldteada, seega pole midagi imestada, et Hiinlased investeerivad selle riigi infrastruktuuri, püüdes nii tõsta riigi silmis oma aksiaid ja samal ajal valmistada ette energiatööstust oma mõjusfääri toomiseks.

Poliitiliselt on samuti Kirgiisia tähtis piirkond. Ega Shanghaig Koostöö Organisatsiooni seeski pole pinged kadunud. Kui Hiina võidab Kirgiisia enda poole, siis on poliitilist liitlastki kergem organisatsiooni siseselt leida.

Seega "Uue külma sõja" piirjoon on kahtlemata idapoole nihkunud, seda arvab Edward Lukas õigesti. Kuid selle piirjoon on minu meelest veelgi rohkem ida pool st Kesk Aasias, kus kohtuvad kaks vana imperialisti Hiina ja Venemaa.

Joonistaud draakonile silmi lisama

Tegu on chengyüga mille aluseks olevat päriselt eksisteerinud maalikunstnik Zhāng Sēng Yāo (张僧繇).

Kord olevat viimane joonistanud templiseinale draakoni, kuid jätnud silmad lisamata. Pealtvaatajad küsinud, et miks kunstnik silmi ei joonista. Sellepeale kostnud meister, et kui ta need joonistaks lendaks draakon minema. Pealtvaatajad ei olnud seda uskuma jäänud ja siis teinudki kunstnik pinsliga siuh-sauh draakonile silmad pähe ja sedamaid lennanud see seinalt minema.

画龙点睛

huà lóng diǎn jīng

Mis võiks olla eestikeelne vaste? I'le täppi lisama?