Klassivahetus ja Taevase palee külastus

Teisel päeval läksin kooli varem, et oma klassi vahetada. Võtsin teise taseme õpiku ette ja lugesin Rosemaryle (kes on tegelikult Hiinlanna) ette esimesest peatykist 60% märke. No problem - ja lükati kohe ühte klass, kus oli 4 õpilast - üks vanem härrasmees ja kolm tütarlast. Tekst ette ja lugema. Midagi isegi taipasin ja kuigipalju rääkisin kaasa, igaljuhul parem kui esimene klass - no hard feelings guys!

Klasside lõppedes läksime sööma ühte lähedal olevasse restorani. Mulle sai aga kohe selgeks et:

1.see ei ole mitte restoran vaid söökla
2.menüü on hiinakeelne
2.liha on väikeste kontidega
3.konte on võimatu süüa
4.kondid tuleb kuhugi panna
5.enne kui kondid kuhugi panna tuleb nad väljasülitada

Õnneks aga on kogu lõbu odav. Keskmise söömaaja saab alla 10 krooni kätte. Ja ega kõikide söökide sekka konte ei pakutagi - nuudlid on ilma. Samuiti on omaette lõbus selline atmosfäär, kus kohti on alati puudu ja midagi aetakse segi ja karjutakse kõva häälega.

Sõõmine söödud jalutati veidi ringi ja ma sain teha pilti oma koolimajast. See on tänavcapoolne külg ja loomulikult on see hiigelehitis, kus on umbes 1000 asutust. Meie kool Global Exchange Educational Center nende seas.

Antje ja Israeli tüduk meie koolimaja ees


Osa inimestest tahtsid minna Kuhugi kesklinna ja ma ühinesin nendega. Kesklinnas tahtis üks tüdruk minna kuhugi instituuti endale go mängu alust ostma. Instituut pidi olema Taevase palee lähedal nii et läksin koos temaga. Kahjuks oli Taevane palee keskus juba kinni ja siis me jalutasime lihtsalt veidi läbi sealse pargi, et tema Instituudini jõuda.

Pargis oli üks huvitav katusealune kus hiinlase istusid ja lõbutsesid.

Kes mängisid pille ja kes laulsid.



Selline näeb välja Taevane tempel(Tiantan) värava tagant



Instituudi lähedal olev Lenovo reklaamiga maja ja vaade tüüpilisele hiina tänavamelule.




Pärast kesklinnas käiku otsustasime Antjega minna sööma. Üldiselt on Hiinas tavaks et üksinda restodes ei sööda. Sööklas jah aga mitte korralikumates kohtades. Valisime välja ühe restorani mis tundus OK ja sisenesime. See on seni üks parematest hiina kulinaariaelamustest. Teenindus oli tasemel - kogu aeg keegi tegeles meiega. Kuigi riis unustati esialgu ära aga toodi seda innukamalt. Selles kohas oli nii, et kui kuhugi lauda söök kanti siis kelnerid teadustasid sellest üle restorani, see oli nagu näitemäng. samuiti nõude asetamine lauale, milles olid kohal mitmed shonglöörimise võtted.

Toidud olid samuti head. Mina tellisin miskit loomaliha ja Antje võttis maisirooga. Magustoiduks olid mingid magusa taimega pallikesed.

Mina ja Antje söömas heas söögikohas.



Kokku ei läinud asi üldse kalliks - 65 yuaani. Mis nagu me Antjega arutasime on nii tema kodumaal Saksamaal kui meil Eestis sellise tasemega kohtadest ikka kuskil kümme korda odavam. Ühe miinuse Antje siiski leidis, nimelt et olime puust söögipulkade eest maksnud 4 kuaid st kokku siis 8 yuaani. Mina pakkusin et see on Hiina Rahvavabariigi maks langetatud puude eest Indoneesia vihmametsades.

Esimene koolipäev ja õhtune jalutuskäik

Esimene päev koolis siis. Kool asub elukoha lähedal, nii et bussi ei ole vaja võtta.
Kohtusin oma õpetajaga ja klassiga. Meid oli kokku kolm. Üks poss on pärit Hispaaniast ja teine Israelist. Nende tase on nii basic kui olla saab, st nad ei ole enne üldse hiina keelt õppinud. Seega mulle tundub et pean vahetama gruppi.

Koolipäeva lõppedes leppisime kokku et tulen kell 1800 nende Dormi, et koos õhtuks midagi välja mõelda. See oli üsna minu elukoha lähedal, nii et leidsin selle hõlpsasti.

Dormis pidi panema kirja oma nime ja siis helistati ruumi ja jooksupoiss tuli koos ylesse näitas koha kätte. Organiseerisime ka yhe vanema olija (tüdruk Israelist) endaga kaasa.

Restoranis Xavier ja Israeli tüdruk maitsmas Hiina roogasid.




Mina söömas gongbao kana (so kana maapähklitega) ja Israeli poiss söömas mis iganes on Kosher.



Siiamaani ma arvasin et gongbao kana on tehtud koos maapähklitega kuidagi nii et maapähklid on purustatud aga tehakse ilma purustamata.

Saabumine ja esimene päev Beijingis

Saabusin Beijingisse lennukiga. Sain koha akna alla, seetöttu võisin jälgida Beijingi
lähedal olevat maastikku, kui hakkasime maanduma. Hästi mägine maastik, kuid ilma lumiste
mäetippudeta. Just hakkas koitma, nii et oli veel hämar ja tuhmilt pruunid mäed vahetusid
peagi välja pruunide ja hallide majakatustega. Mingi erilise tulesäraga nagu linn ei
üllatanud ülevalt poolt ja nagu varsti kogeda võisin oli ka linntänavatel pimedal ajal
lihtsalt pime, kui sa ei satu just sõidutee äärde kaupluste ja tänavalaternate juurde.
Passikontroll sujus kiiresti - ei mingeid küsimusi. Pagas käes - ja siis otsima oma
transfeeri. Esmapilgul kedagi ei kohanud ja siis liikusin veidi ringi. Lasin enda kooli
aadressi hiina keelde panna ühe lennufirma töötaja poolt. Viimane tegevus on hiinas väga
kasulik sest pea mitte keegi inglise keelt ei oska. Suurte tänavate sildid on küll
kakskeelsed aga ega siis taksojuhid teie tähti lugeda ei mõista või loevad valesti.

Jalutasin veel ja nägin siisühte meest, kes pakkus minu nimega silti erinevatele
väilismaalastele. Läksin ta juurde ja ütlesin et see olen mina she shi wo - ja läksimegi
tema Toyotaga kooli poole. Beijingi pealinna lennujaam asub mingi 25 km kesklinnast.
Siit ka siis esimene mulje Beijingist ja selle autoteedest. Beijingi ümbritesb
kontsentriliselt kuus ringteed, millele sekundeerivad kuidagi ristipidised teised teed.
Ilmselt mööda neid teid lähenesime minu majutuskohale. Suured teed olid valdavalt
neljarealised, palju jaapani autosid palju wolkswagenei, taksod on kas Hyundaid või
wolkarid. Oli ka hiina autosid, nagu tansferi mees mulle näitas, mingi väikese fiati moodi
kökatsi peale.

Majutuskohas võttis vastu meid majaperenaine, väikest kasvu vanem "daam". Mind paigutati
tuppa, mida kirjeldaksin keskpärasena. Hiina keeles ütlesin, et pole paha - bu cuo, st.
hea. Kuna olin väsinud siis magasin paar tundi kuni mind äratati ja paluti sööma.
Mis siis söögiks oli - sain hiina pelmeene. Neid valmistas majaperemees, kuna tedsin et
kokki ja üldse mingeid meistrimehi ka näiteks taksojuhte on viisakas kutsuda shi fu, siis
tänasin - shi fu xie xie. Ja sellest ajast hakkasingi teda nii kutsuma - shi fu, ba ba -
so. isa asemel. Pelmeenid olid väga teravad, aga üldiselt süüa võis.

Siis tegin neile selgeks et tahan minna Keelatud linna (Gugong) vaatama. Perenaine tuli
mind saatma. Sõitsime bussiga Tian an meni väljaku lähedale, tulime maha - ta näitas millise
bussiga tuleb tagasi tulla ja ma läksin Bejingi kesklinna uudistama. Kuna ma läbi
Tianshani väljaku ei tahtnud otse , siis püüdsin minna ringiga Keelatud linna. See tõi kaasa väikese
ekslemise hutongides so kitsastes tänavates. Külastasin ka üht muuseumi - 5 yuaani.

Vahepeal ühe pargi väravas pakkus mulle üks poiss oma tüdrukut aga ma loobusin öeldes - bu
yong - st. pole vaja. See on väga kasulik väljend. Seda läheb vaja, eriti siis kui teil
pole midagi vaja - ei Tianan meni postkaarte, viisnurkadega pilotkasid ega isegi Mao
pildiga käekella.

Keelatud linna värava ees käis inimeste vilgas liikumine ja lohede lennutamine.


Siin veel vaade Keelatud linna väravale





Ühes pargis mis maksi 2 yuani oli selline kivikuhila



Vaade keelatud linna müürile



Keelatud linna värav, kuhu ma aga sisse veel ei saanud , sest jäin hiljaks



Käisin vaatamas ka Valget stuupat so. Tiibeti budismi mõjude esindaja Beijingis. See asub omaette saarel kuhu viib sild. Ümber saare saab jalutada ja saar on täitsa kena. Paljude treppide ja põnevate kohtadega



Huvitava kujuga värav saarel



Stuupa lähedal järvel tegelesid hiinlased sellise meelelahutusega, mida ma nimetaksin panniga sõitmiseks jääl. Nagu Miki Hiire koomiksis!

Beijingis varsti 3 miljonit autot

Kümme aastat tagasi oli Hiina pealinnas Beijingis 1 miljonit autot. 2003 a. oli seal 2 miljonit autot. Kolm miljonit autot prognoositakse täis saada käesoleva aasta maiks.

Praegu on Beijingis kirjas 2,88 miljonit autot, millest enamik on eraomanikele kuuluvad sõiduvahendid.

Beijingi liikluskorralduse ameti andmeil registreeritakse rekorpäevadel üle 2400 auto. Aasta algusest kuni siiamaani on registreeritud 22 079 autot.

2008 a. maiks - Beijingi olümpiamängude ajaks arvatakse olevat 3,3 miljonit autot.

Eelmine aasta möödus Hiina automüügi numbrite poolest Jaapanist, kes oli seni USA ees teist kohta hoidnud. Nüüd on Hiina oma 7,22 miljoni müüdud autoga teise koha omanik. Loomulikult kehtib siingi suurte arvude seadus. Hiinas on lihtsalt inimesi ka 10 korda rohkem kui Jaapanis.

Teine vesi

Vesi on Hiinas suure tähtsusega. Seda on puudu. Puudust tuntakse nii joogiveest kui ka tööstuses vajaminevast veest. Maailmas on üldse eelmise sajandi jooksul kasvanud veetarbimine seitsmekordselt. Hiina on aga oma vale veepoliitika ja -majandamisega osaliselt ise süüdi, et seda tal eriti Põhja poolsetes maakondades napib. Nimelt on arutu Kollasele jõele tammide ehitamine ja jõe äärsete puude maharajjumine muutnud selle jõe vaat et nireks ja sopajõeks.

Israel, kus vee probleemidega on tegeletud juba pikka aega, on 75 protsenti sealsest veest "teisel ringil". St. veepuhastustehnoloogia on seal eeskujulik. Selliste veepuhastustehnoloogiate vastu tunneb maailma ühe suurema elanikkonnaga riik - Hiina suurt huvi.

Jämistel aastatel alustatakse umbes kümne säärase projektiga, kuhu kaasatakse veepuhastustehnoloogiate know-howd üle maailma. Israeli osalemine nendes on enam kui tõenäoline ja ilmselt saab selle maa tehnoloogiatest domineerriv osa.

Aarete saared

Indoneesia saarestikuriik oma üle 220 miljoni elaniku ja suurte maavaradega on tõeliseks aarete saareks sinna investeerijatele ja koostööpartneritele. Loomulikult on kohal selle piirkonna kaks suuremat rivaali - India ja Hiina.

Eriti kurjaks läheb nende kahe riigi vahel konkuents aga siis, kui on tegu energiaküsimusega. On ju mõlemad riigid teinud tehinguid oma energiavajaduste rahuldamiseks üle kogu maailma. Ja seda kõikidel mandritel, kusjuures pole põlatud ära ka selliseid riike , mille koostöösse läänemaailm suhtub pehmelt öeldes ettevaatlikult. Nagu Venezuela, Iraan ja mõningad Aafika riigid.

Nüüd on kaks maailma suurema rahvastikuga hiigelriiki võtnud oma sihikule Indoneesia. Indoneesia valitsus, eesotsas presidendiga tunnevad sellise huvi üle headmeelt, sest see võimaldab aitab riigi majandust vastavate investeeringutega hoogustada. Huvi tunnevad Indiast muidugi eelkõige Tata grupp, kes on nö riik riigis. Hiinast on oma huvidega esindatud CNOOC Ja PteroChina.

Indoneesia strateegia on väga selge. Mitte võidelda nende korporatsioonidega, vaid teha koostööd ja müüa neile hea hinnaga oma maavarasid, kasutades ära nende omavahelist rebimist.

Arvatakse et Indoneesias on:

• 9 miljardit barrelit naftat,
• 9.3 miljardit tonni kivisütt
• väga palju maagaasi
  

Indoneesia on vasekaevandamiselt teisel kohas maailmas ja nikli tootmiselt neljandal.

Läänemaiste kommetega investoreid ja maavarade uurijaid on heidutanud aga riigis valitsev korruptsioon ja infrastruktuuride halb olukord. Nagu teada on aga Hiinlastel selliste asjade suhtes rohkem tolerantsi.

Tehnoloogiliselt huvitab Hiina (ja ka India) firmasid ka roheline energia. Indoneesias on selliseks ressursiks palmiõli. Hiina gigant CNOOC on panustanud ka sellesse, tehes koostööd Indoneesia firmaga PT Farindo, kes on piirkonna suurim palmiõlitootja. Sellesse firmasse on Hiinlased investeerinud 5,5$ miljardit. Sellega on see ka suurim välisinvesteering Hiinlastel siiamaani ületades ka PetroKazakhstan 4,2$ miljardise ostu.

Indoneesi naftatööstusesse on Hiinlased juba loomulikult investeerinud, kokku umbes 6$ miljardit krooni. Selles vallas on tegutsenud CNOOC kodumaine rivaal PetroChina.

Kokkuvõtteks on Indoneesia tõusnud Hiina investeeringute mahu poolest teisele kohale Austraalia ees.

Multipolaarsus täies mahus

Midagi toimub Lähis-Idas ja mitte ainult sõjatandreil. Kummalisel kombel on sattunud maailma probleemsemate riikide liidrid külastama maid, mis on ka tähelepanu all ja seda mitte positiivses mõttes..

Näiteks Iraagi president Mahmud Ahmadinejad läks tuurile Venezuelasse. Israeli peaminister Ehud Olmert külastab aga Hiinat.

Ja samas on toimumas Lõuna -Ameerikas Sandinisti Daniel Ortega võimulepühitsemine Nicaraguas. Managua pidustelt astus läbi ka loomulikult Ahmadinejad, kui ta juba kord Ameerika mandrit külastab.

Beijingis olev Olmer võttis aga vastu Hiina riigi kõrgemate peade tervitusi, mis võrdub hiina sõbra staatuse kinnitusena vastavale isikule.

Need visiidid ja auavaldused märgivad ehk tuleva maailmaajastu multipolaarsuse kasvu. Ka on nüüd täiesti avalik Ladina Ameeika vasakpoolsete riikide ja Iraani islamistide vastastikune külgetõmme.

Kui praegu probleemse Iraani koostöö mõne Ladina Ameerika riigiga vaevalt tema staatust ja olukorda Lähis Idas kuidagi muudab, siis Hiina huvitatus Lähis-Idast on tähelepanuvääriv.

Võrdsus ka maksudes

Hiina püüab võrdõiguslikkuse poole ka maksupoliitikas. Nimelt kavatseb Beijing muuta senist maksupoliitikat, mis on 33% sissetulekute pealt, kuid välisfirmadel mis asuvad erimajandustsoonides nagu Shenzhen või Shanghai Pudong on teatavasti maksusoodustused. St nende maks on 15% kuni 24% sissetulekutest.

Hiina Maksunduse Osakonna juhataja sõnutsi on kavandatav uus ühtne maks 25%. Aga nendele välis- ja ühisfirmadele, kes on nautinud seni madalamat maksupoliitikat on jällegi maksumäär uuest maksumäärast kõrgem. Kuid kokkuvõttes teeb see väliskapitali firmadele sama maksu mis uutele äsja alustanuile, st maksumäär tuleb seega kõigil enamvähem ühine.

Hiina internetiühendused toibuvad maavärinast

mis toimus 26. detsembil 2006. Taiwanil. Kuid merekaablite täielik parandus lõpeb alles jaanuari keskpaiku 2007.

Praegu suunatakse side ümber satelliitide ja maapealsete võrkude abil, mis ühendavad Hiinat Euroopaga. Merekaabli parandamiseks on väljas viis laeva, kuid tormine meri on nende tööd tublisti raskendanud.

Taiwanis oli 26. detsembril 6.7 palline maavärin.

Hiinas 132 milj. internetikasutajat

Eelmisel aastal suurenes Hiinas interneti kasutajate arv 30% võrra, ulatudes nüüd 132 milj. inimeseni.

Juunis 2006 oli vastav näitaja 123 milj. - vastavalt Hiina Interneti Informatsioonikeskuse andmetele.

Hiina kiire interneti kasutamise tõus on mõjunud plahvatuslikult ka online mängudele ja reklaamindusele.

Hiina valitsus soovitab ka internetti kasutada. Businessi ja hariduse eesmärkidel muidugi, taunides ja keelates erootilise, pornograafilise ja kesk-valitsusele mittemeelepäraste poliitiliste sisudega lehtede ülespanemist Hiinas ja nende kasutamist seal.

Hiina tehased Euroopas

See ei ole ühesuunaline, et lääne tehased tulevad Hiina. Toimub ka vastupidine protsess. Kümned Hiina ja Taiwani kompaniid on investeerinud näiteks Tshehhi 300$ milj.

Taiwani Foxconn Kompanii, kes toodab PC-sid ja muid lisaseadmeid, avas 80$ milj. maksma läinud tehase 5000 töötajaga Tsehhi linnas Pardubice's.
Hiina elektroonikafirma Sichuan Changhong avas aga 25 km Prahast Nymburki linnas 30$ milj. maksma läinud tehase. Selle tehase iga aastaseks kogutoodanguks saab olema 1 milj. lameekraaniga televiisorit.

Miks nii tehakse on lihtne. Kesk Euoopa pakub tagaust EU maadesse oma kaubaga sisenemisel. Palgad on Lääne Euroopaga võrreldes väikesed ja uued liikmesriigid vajavad hädasti investeeringuid ja uusi töökohti mida just sellised tehased ka pakuvad. Vähem tähtis pole ka logistiline kokkuhoid ja see et EU-s valmistatud kaupadelt tuleb vähem makse maksta. Foxconn teeb arvuteid HP-le ja omab selleks puhuks tehaseid Lõuna Hiinas. Kui aga klient tahab teenust ja seadmeid saada praktiliselt kohe või eile siis EU-s kohalolek võimaldab kiiremini reageerida.

Hiina - ärkav turismidraakon

Hiina on praegu ilmselt suurim turistide eksportia Aasias. Selle aasta kümne esimese kuuga oli 28.55 milj Hiina turisti käinud Hiinast väljas puhkamas-reisimas. Riiklik Turismi Administratsioon märgib oma kodulehel et see on 10.8% rohkem kui eelmisel aastal sama perioodi kohta.

Hiina välisturism sai hoo sisse aastast 2001 kui liituti WTO-ga.

Praegu tohivad Hiina Rahvavabariigi kodanikud külastada 132 maad ja regiooni, kaasaarvatud Hong Kong ja Macao eripiirkonnad. Aastal 2001 oli nende maade arv 18.

Üle mere on reisinud 12.13 miljonit Hiinlast.Viimasel viiel aastal on Hiina alistanud Jaapani ja saanud suurimaks väisturismimaaks Aasia selles piirkonnaks.

Samas on Hiina saanud ka üheks köitvamaks kohaks turistitele. Ametlik statistika näitab et Hiina võttis vastu eelmisel aastal 46.8 milj turisti, olles selle näitajaga maailmas neljandal kohal. Turistid kulutasid kokku Hiinas 29,3$ miljardit, olles selle näitaja poolest jälle kuuendad maailmas.

Ka turismi alal peab Hiina kuuludes WTO-sse järgima vastvaid nõudeid. Siia kuuluvad täielikult väliskapitalil baseeruvate hotellide ja restoranide lubamine, samuti turismibüroode ja agentuuride lubamine.

Järgmisel aastal lubab Hiina väliskapitalilpõhinevaid reisibüroosid ka siseturismi tarbeks.

Välismaised pangad asutavad end Hiina

Rohkem kui 10 välismaist panka on väljendanud oma soovi liituda Hiina pangandusega, ütles üks Hiina Panganduse Juhtimiskomitee vanemtöötaja, hiljutisel pressikonverentsil.

Esimeste välisinvestor-pankade nimed teatatakse komitee poolt kohe, kui Välisinivestor Pankade Administreerimise Seadus järgmise nädala esmaspäeval vastuvõetakse. Nende seadustega julgustatakse välispanku kohalikku sektorisse tulema ja ülesseadma toetuste süsteemi, et minimaliseerida Hiina klientide riske. Kui pangal esineb likviidsus probleeme peab olema antud Hiina klientidele eelisjärjekord, et oma fonde väljatõmmata.

Välispankadega tihedam koostöö llubamine on ka üks WTO nõudmisi, kuhu hiina on kuulunud nüüd j11 detsembriks juba viis aastat.

Avatud pangandus

Käesoleva kuu keskpaiku võib iga Hiina kodanik jalutada välismaa päritoluga panga kontorisse ja avada yuani arve. See on siis viis aastat pärast seda kui Hiina võeti WTO liikmeks, lubab Beijing lõpuks oma suletud panganduspoliitikat normaliseerida.

Lugege lähemalt siit

Hiina uus kettamaailm

Ligikaudu 20 Hiina elektroonikatoodete valmistajat lõpetavad DVD-mängijate tootmise 2008 aastaks, asendades selle uue põlvkonna EVD (enhanced versatile disc) mängijate tootmisega, mis põhineb Hiina omal kodumaisel tehnoloogial.

EVD ühtivad HD-DVD ja Blue-ray tehnoloogiaga. Viimaseid tehnoloogiaid arendavad USA ja Jaapani tootjad. Hiinale firmadele tähendab see kõrgemaid copyright makse. Riik on toedanud EVD standardit, et vähendada sõltuvust välismaisetest tehnoloogiatest.

Enamik EVD mängijaid saab hakkama ka DVD mängimisega. Järgmisel nädalal aga annavad osad Hiina tootjad juba uute EVD mängijatega seadmed müüki. Ühe seadme keskmine hind on 700 yuani (89$)

Hiina elektroonikatootjad, kes on asjaosalised:Shinco, Amoi, Hisense ja TCL.

Hiina kinoturu probleemid

Kolm aastat tagasi teatas Hiina valitsus, et nad nõrgestavad reegleid välisinvestoritele, kohalikule kinoturule sisenemiseks. See seadus lubas välisfirmadel kasvatada oma osalust kinoturul kuni 75%. Olles sellest seadusest vaimustunud, ehitas Warner Brothers International Cinemas kolm kino Hiinasse.

Eelmiseal aastal aga kuulutati väisfirmade enamusosalus seadusvastaseks.

Nüüd püüab Hiina uuesti seda seadust välisinvestoritele rohkem meelepärasemaks muuta, ent küsimus on, kas Hiinasse tasub sel teemal investeerida?

Hiina kinoturg kasvab aastas 25-30% ja arvatav käive oli 2005 a. 250$ miljardit. Üks miljard vaadatajat on muidugi hea argument, kuid vastavalt Hiina Rahvuslikule Statistikabüroole on keskmine sissetulek ühe elaniku kohta 16024 yuani aastas ehk siis 2000$ aastas. Seega siis ainult väike osa hiina elanikest saab endale lubada kalleid kinopileteid ja osta kalleid legaalseid DVD-sid

Ainult 150 miljonit inimest käib Hiinas regulaarselt kinos. Lisaks sellele on ka filmid ideloogiline materjal, millesse Hiina valitsus suhtub iseäranis ettevaatlikult. Hiina laseb vaid aastas 20 välismaist filmi oma kinodesse avalikuks näitamiseks. Ametlikult on Hiinas 2668 kino.

Välismaistele filmitootjatele on tõsiseks väljakutseks ka piraat DVD. Piraatlus läks möödunud aastal maksma filmitootjatele 2.6$ miljardit.

Hiina autotootmine suundub eksporti

Autode ja auto-osade tootmine arvatakse olevat järgmine suur mootor, mis Hiina eksporti lähitulevikus määrab.

Autotööstus, mis põhineb kõrgtehnoloogial on kaua domineerinud Euroopa, Põhja-Ameerika ja Jaapani autotootjate toodangul.

Aastal 2004 kui Hiina üks autotootja ütles, et ta hakkab eksportima USA-sse sõiduautosid aastal 2008, arvasid paljud, et see on nali. Kuid juba kaks aastat hiljem suudavad Hiina autotootjad näidata, et Hiina autode eksport ei pruugi olla mägede taga.

Paljud välismaised autotootjad nagu Chrysler, Fiat, Ford jne. on valinud Hiina oma koostööpartneriteks.

Hiina autotööstuse eesmärk on kümne aasta pärast omada 10% autoturust maailmas, mis teeb ekspordi seisukohalt 120$ miljardit.

3G saabumine Hiina

Hiina kavatseb hakata jagama 3G litsentse paari kuu pärast, see on varem kui enne arvatud 2008 a.

Viis linna Beijing,Shanghai,Baoding ja Hebei ning provintsid Qingdao, Shadong, Xiamen ja Fujian alustasid 3G testimispogrammiga käesoleval kuul. See testprogramm kestab käesoleva aasta lõpuni ja kui kõik läheb hästi hakatakse 2007 aastal 3G litsentse jagama.


Hiina 3G, mis on (TD-SCDMA) erineb Euroopa 3G-st, mis on laiapõhjaline koodijaoutus paljudele kasutajatele (WCDMA) ja samuti ka USA 3G-st (CDMA 2000).

TD-SCDMA ehk ajajaotuste sünkoniseerimise koodijaotus mitmele kasutajale on Hiina püüe töödata välja tehnoloogia, mis ei toetu nö. Lääne standarditele. Selle kallal on veavanäinud eelkõige Hiina Telekommunikatsiooni Akadeemia , firma Datang ja Siemens AG.

Aastaks 2010 saab Hiina mobiiliturg olema 1 miljard mobiilikasutajat, mis on ka üks põhjus miks oma tehnoloogiat arendatakse. See on pääsemine kallitest võõrlitsentsidest ühestküljest, teisalt on aga selline kogus mõjutamas ka kahtlemata välisoperaatorite otsuseid.

Praegu on Hiina operaatoritest seotud 3G katsetustega: China Mobile, China Unicom, China Telecom, China Netcom, China Satcom and China Tietong

Uus internet

Hiina teisepõlvkonna internet - The China Next Generation Internet (CNGI), loodi aastal 2003 CERNET2 nime all. Ta töötab Interneti protokolli versioonil no. 6 (IPv6), mis suudab ühe sekundi jooksul lasta läbi 2.5 - 10 gigabaiti andmeid, so. 100 korda rohkem kui praegune interneti versioon (IPv4).

Kui IPv4 saab olla 4,3 miljardit 32 bitilist aadressi, siis IPv6 on võimalik 10 astmes 36 128 kohalist aadressi, mis teeb võimalikuks ka parema turbe- ja muude keerukate lahenduste pakkumise.

Praegu on Hiinas uue internetiga liidetud 167 instituuti 25 ülikoolist 20 linnast, kuid rakendusi on veel vähe.

Hiina Euroopa tagahoovis (Aarfrikas)

Hiina-Aafrika kaubandus on alates aastast 2000 viiekordistunud. Ning aastal 2006 jõuab rekordilise 50$ miljardini, selgub Prantsuse Välisministri andmetest.

Üle 800 Hiina firma on investeerinud 43 Aafrika riiki 5,5$ miljardit. Selle tulemusena on neist paljud saanud USA ja Prantsusmaa järel kolmandaks suuremaks partneriks Hiina.

Selline areng on muret tekitanud mõningate Euoopa riikide juhtide seas. Angela Merkel näiteks arvab, et ei tohi Hiinlastel seal lasta juhtpositsiooni võtta ning Euroopa peab aktiivsemalt oma seisukohti Aafrika suhtes kaitsma.

Suurema tähelpanu keskmes on muidugi Aafrika riikide looduslikud ressursid, milledest esikohal on nafta.