Esimene Hiina internetiühendus oli 1986 aasta septembris Bejingi ja Saksamaa Karlsruhe Ülikooli vahel. See oli emaili vahetus. Püsti oli pandudi dial-up link ja 1990 aastal muudeti see X.25 ühenduseks.
1987 Ühendus Beijingi Energiainstituudi ja CERNI vahel.
1990 aastal otsustati Hiinale anda domeenilühend cn.
1991 aastal oli X.25 ühendus tehtud ka Beijingi ühe energeetika Instituudi ja Strandfordi ülikooli vahel.
1992 Hiina esimene TCP/IP võrk, see oli Qinghua ülikoolis.
1993 aasta lõpul lubati Hiina ruuter, et püsiühendus USA ja Hiina vahel luua.
1994 aprillil hakati installima ja maiks oli Hiina Internetiga ühinenud
Vt materjale siit.
Saturday, November 28, 2009
Saturday, November 14, 2009
Raamatututvustus - Esimees Mao
Eelmisel neljapäeval oli Solarise Apollo raamatupoes raamatusõprade klubi. Tutvustati Jung Chang ja John Halliday kirjutatud raamatut Esimees Mao -Rääkimata lugu. Raamatut tutvustasid hiina spetsialist Märt Läänemets ja noor hiina keele tõlk Tallina Ülikoolist Katja Koort.(Viimasel on ka hiljuti ilmunud tõlkeraamat vt. minu viimast postitust). Vestlusringis istus ka majandus-geograaf Hardo Aasmäe. Üritust juhtis Juku-Kalle Raid.
Räägiti seltsimees Maost ja tänapäeva Hiinast. Miks on Hiinas ikka kommunism ja miks Maod ja tema ajastut ei ole küllaldaselt hiinlaste poolt hukka mõistetud. Katja Koort lausus, et isegi punkarid ei suhtu Maosse halvustavalt :-o.
Läänemets ütles, et tema oli selle raamatu puhul üllatunud ikka kui palju Stalinstlik Venemaa ikka toetas ja juhtis Hiinas 50 - 60 a. toimuvat. Stalini mahitusel olevatki Maole tee parteisüsteemis puhastatud ja lisaks relvad ja raha mida ta NL-st sai.
Arutati ka kuidas on lood Hiinas kirjaoskusega, et kas see on suur või väike. Minu meelest annab siinjuhul mingi pildi ka Interneti kasutus. Mis on kogu maailma mastaabis absoluutsete kasutajate poolest suurim - 300 milj kasutaja ringis juba. Tõsi Hiinas on interneti kasutajad oluliselt nooremad. Kui aga arvestada, et mitte kõik ei kasuta internetti aga on seda siiski valmis tegema, siis peab kirjaoskus ikka olema enam vähem - suur. Minu seisukoht on siin veel selline et keskmine Hiina noor on haritud ja teab 70% on näiteks Eestist ja osad teavad ka kus see asub.
Hardo Aasmäe rääkis majanduslikust olukorrast tänapäeva Hiinas ja missugused on selle ajaloolis geograafilised kujunemishoovad. Et peamiselt buumib hiina odaval maalt saabunud tööjõul.
Läänemets pidi veidi varem ära minema ja nii ei saanud ka tema vastata küsimusele millal Hiina demokratiseerub. Ta tõstis ülesse hoopis Konfutsiuse raamatu Vested ja vestlusi (kas uustrükk Mälli tõlkes?) lausudes et Mao ei sallinud konfutsionismi mitte kuidagi. Budismi veel kuidagi aga mitte Konfutsiust. Veel ütles Läänemets "Konfutsius - Hiina kristus!"
Autorid on abielupaar. Jung Chang - pin yinis siis Zhāng Róng on Hiinas sündinud inglise kirjanik. Temal on ilmunud veel ka teine tuntud autobiaograafiline teos - Metsikud Luiged. Tema lapsepõlve nimi oli Teine Luik - Er hong. See kõlas nagu "kergelt punane". Kõiki kommunistlikke parteilasi kutsuti aga tumepunasteks.
Tuesday, November 10, 2009
Isadepäeva kingitus
Isadepäevaks sain oma perelt väga toreda kingituse. Raamatu vanahiina naljadega "Vana-Hiina naljajutud" tõlgitud klassikalisest hiina keelest Katja Koorti poolt. Tõesti naljakad jutud. Lugesime juba perega ette üksteisele neid hommikukohvilauas. Mõned lood on veidi pikantsed, neid ei tasu siiski lastele lugeda aga palju on ka õpetlikke lugusid.
Vaata ka minu poolt tõlgitud hiina jutte -chengyusid - siit ja siit
Thursday, November 05, 2009
Üks Tangi ajastu luuletus
Siin üks Tangi ajastu poeedi Meng Jiao luuletus, mille eile tõlkisin. Leidsin chinesepod - ist. Väga kuulus, kuulub nö kodust lahkumise ja rännu luuletuste klassikasse.
"Rändur-poja laul"
Kalli emakese käes on lõng,
rändur-pojale sest rõivas saab.
Kudum olgu tihe tihe,
sest, et kaua kaua on ta ära.
Kes küll ütleb millal kõrreke
korvab kevadpäikese?
Kalli emakese käes on lõng,
rändur-pojale sest rõivas saab.
Kudum olgu tihe tihe,
sest, et kaua kaua on ta ära.
Kes küll ütleb millal kõrreke
korvab kevadpäikese?
Meng Jiao(751 - 819) Tangi ajastu luuletaja, kes ise oli pärit Hu Zhoust ja reisis palju. Tihti viibis ka tolleaegse pealinnas - maailma suurimas linnas tol ajal - Chang'anis(tänap. Xian). Arvati et siis oli seal umbes miljon elanikku. 26 aastaselt sai lõpuks riigiametnikuks alles. 60 aastaselt lahkus ema surma tõttu ametipostilt.
Hiinakeelse originaali võib leida hudongist siit.
Hiinakeelse originaali võib leida hudongist siit.
Wednesday, November 04, 2009
Kohtumine Hiina telegatsiooniga
Eile käisin kesklinnas ja olin just sisenemas raamatupoodi Draamateatri vastas kui minu tähelepanu köitis ületee paljude politseiautode tulede "värvide mäng". Sisenesin raamatukauplusse kuid jäin akna juurde et vaadata, millega on tegu. Mõne aja pärast kui jalgsi olnud politei puhastas liikuvatest tsiviilautodest tänava, ilmus nähtavale ka politseieskort eskort ja mustad esindusautod.
Ühe esindusauto küljes oli Hiina Rahvademokraatliku riigi väike punane tähekestega lipp.
Hiinlased...
Selge - tegu oli esmaspäeval ja tesipäeval Eestit väisanud Hiina Kommunistliku Partei Keskomitee aseesimehe Zhang Dejiangi ja temaga kaasas olnud ligi 70 liikmelise saatjaskonnaga nagu ajakirjandusest lugeda. Pole midagi öelda. Raskekahurvägi veeres mööda Tallinna munakivisillutist. Nagu hiljem vanalinnas tiirutades nägin olid kõrgete külaliste autod parkinud end Raekoja ette. Ka linnavalitsus sai oma osa;-)
Hetkeks jäin mõttesse et kust siis tuldi? Kas tõesti Solarisest?
Aga vaadakem täpsemalt, kes on praegune Hiina asepeaminister. Meie nimetame seda nii inglisekeeli ka Vice-Primer. Tegelikult on ta Hiina mõistes Partei Keskkomitee aseesimees.
Sündinud Põhja Hiinas Liaoningis - kunangisel Manjude maal. Temaga olid kaasas Hiina ärimehed ja mitte asjata sest Zhang Dejiang on ise majandusliku kõrgharidusega. Kuid .. ta on selle saanud Põhja Koreas!
Jah Kim Il-songi Ülikool on selline Põhja Koreas loodud esimene kõrgemat sorti kool, kus saab täitsa omandada sotsiaalsetest teadustest järgmisi: ajalugu, filosoofiat,majandust ja haldust, juristikat, korea keelt ja teisi keeli.
Hiina vanasõna: Rebane petab lõvi jõuga
Rebane petab lõvi jõuga
Ühes sügavas laanes elas kord tiiger, kes oli seal kõige hirmsam elukas, nii et ta pidas end metsa ainuvalitsejaks. Ta pidi pea, et iga päev söömiseks kinnipüüdma teisi loomi. Ühel päeval kohtas ta üht rebast. Rebane pani kohe putku. Tiiger teda tagaajama. Osav rebane näeb, et oma jõududega tal pääsu pole, vaja mingi kavalus appi võtta.
Ta pöördus viisakalt tiigri poole ja ütles:
"Kuidas sa julged mind süüa? Ma olen Taeva valitseja poolt määratud administratsiooni loom kui sa tahad mind süüa, siis sa rikud Taeva valitseja seadust."
Tiiger kuulis seda ning jäigi lolliks tehtuna seisma. Rebane lisas kohe:
"Kui sa ei usu mind, siis tule minu järgi, vaata kuidas kõik metsaloomad mind nähes putku panevad."
Tiiger kuuldes rebase suurt juttu ja nähes, et viimase suhtumine oli ka kindel jäi teda uskuma ning otsustas koos rebasega asja vaatama minna. Metsa nii väikesed kui suured loomad nägid et rebane tuleb kindlal kõnnil, uhke sõjaliku marsisammul - selja taga üks suur kihvakandja tiiger.
Kõik ehmatasid end poolsurnuks ja pistsid nelja tuule poole punuma. Tiiger vaatab - ei saa aru et loomad kardavad teda ennast. Arvas et rebase jõud on see, mis on nii hirmuäratav, et sunnib plehku panema, nii et ta jäi rebase sõnu täielikult uskuma.
Kartes end rebase ees häbisse jätta, ning et mitte endle häda kaela tõmmata, pani samuti jooksu nagu jalad võtsid.
"Rebane petab lõvi jõuga" öeldakse tänapäeval kui inimesed kasutavad teiste inimeste võimeid,
et ennast esile tõsta.
狐假虎威
Ühes sügavas laanes elas kord tiiger, kes oli seal kõige hirmsam elukas, nii et ta pidas end metsa ainuvalitsejaks. Ta pidi pea, et iga päev söömiseks kinnipüüdma teisi loomi. Ühel päeval kohtas ta üht rebast. Rebane pani kohe putku. Tiiger teda tagaajama. Osav rebane näeb, et oma jõududega tal pääsu pole, vaja mingi kavalus appi võtta.
Ta pöördus viisakalt tiigri poole ja ütles:
"Kuidas sa julged mind süüa? Ma olen Taeva valitseja poolt määratud administratsiooni loom kui sa tahad mind süüa, siis sa rikud Taeva valitseja seadust."
Tiiger kuulis seda ning jäigi lolliks tehtuna seisma. Rebane lisas kohe:
"Kui sa ei usu mind, siis tule minu järgi, vaata kuidas kõik metsaloomad mind nähes putku panevad."
Tiiger kuuldes rebase suurt juttu ja nähes, et viimase suhtumine oli ka kindel jäi teda uskuma ning otsustas koos rebasega asja vaatama minna. Metsa nii väikesed kui suured loomad nägid et rebane tuleb kindlal kõnnil, uhke sõjaliku marsisammul - selja taga üks suur kihvakandja tiiger.
Kõik ehmatasid end poolsurnuks ja pistsid nelja tuule poole punuma. Tiiger vaatab - ei saa aru et loomad kardavad teda ennast. Arvas et rebase jõud on see, mis on nii hirmuäratav, et sunnib plehku panema, nii et ta jäi rebase sõnu täielikult uskuma.
Kartes end rebase ees häbisse jätta, ning et mitte endle häda kaela tõmmata, pani samuti jooksu nagu jalad võtsid.
"Rebane petab lõvi jõuga" öeldakse tänapäeval kui inimesed kasutavad teiste inimeste võimeid,
et ennast esile tõsta.
Wednesday, October 28, 2009
Hannes Hanso ettekanne Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuses
Hannes Hanso pidas eile Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskuses ettekande
Arengud Hiina sise-ja välispoliitikas 2009 aastal.

Põhimõtteliselt andis ta ülevaate Hiina väispoliitika ja
sisepoliitika peamistest sündmustest natuke enne olümpiamänge kuni praeguse ajani. Alustusks nagu ikka viimaseaja tõdemus, et unipolaane maailm on kadumas ja asemele astumas suuremad riigid kelle majanduslik võimsus ja rahvastiku arv USA-ga - so. senise skoorijaga on võrreldavad. Hiina on selles suhtes vägagi hea kandidaat. Praeguseks on möödutud majanduse kogutoodangust seni teiselkohal olnud Jaapanist ja asutakse teisel kohal USA ees. Hiina on välispoliitikas hakanud üha intensiivsemlat suhtlema kõikide tema naaberriikidiga, eriti aga nendega kes talle nii majanduslikult kui julgeoleku seisukohast on tähtsad olnud või kelle mõju tema seisukohalt kasvavad. Kõik lõunariigid nagu Myanmar ja Laoson ju Hiinale näiteks kaubandusteede seisukohast tähtsad, sest nende lähedalt läheb ju Malacca väin - peamine koridor, millest enamik Hiina transporditavast naftast läbi läheb.
Hiinal on mugav võtta ka positsioone näiteks nende Aafrika riikidega, kus inimõigused pole valitsuste poliitikas eriline teema. Demokraatlikud riigid ei räägi selliste riikidega aga Hiinal on mugav siit dialoogi alustada.
Edasi andis Hannes Hanso ülevaate 2009 aasta suurematest sündmustest mis Hiinaga seotud. Üldiselt sarnane jutt, mida ka ise lugesin viimastel päevadel atimes.com jms. kohtadest.
Sisepoliitikas puudutati Uiguuride ülestõusu ja Tiibetlaste represioone. Vähem oli juttu hiinaste eneste sispoliitilistest suundumustest. Võib olla niipalju, et internetimeedia tõusust, minu küsimuse peale kuidas on lood mitte lääne demokraatliku meediumi piiramise vaid hiinakeelse meedia piiramisega, vastas Hannes et seda tuleb igalt poolt nii palju ja ka päris kriitilist. On olnud isegi selliseid kohaliku tähtsusega foorumeid, mis on võtnud kriitika tule alla mingi korruptsioonijuhtumi ja mille tulemusena näiteks on kohaliku võimu vastavad tegelased nö "lahti kangutud". Kusjuures keskvõim siin isegi eriti ei sekku, sest see läheb kokku Hiina igipõlise lõtvade ohjade poliitikaga. Senikaua kui keskvõimu ei kritiseerita lubatakse tegutseda. Minu kõrval istus vanem härrasmees, kes esitas küsimuse Hiina kui kunagise leiutiste maa kohta. Ta olevat känud kunagi Taiwanis ja küsinud seal kellelgilt hiinlaselt, et miks enam ei tule Hinast selliseid leiutisi nagu kompass ja paber ja püssirohi. Talle olevat vastatud, et hiina vaade leiutistele on rohkem ühiskondlik kui lääne nö individualistlik seisukoht. Nüüd arvas selle peale ka Hannes, et väga suure innovatiivsusega Hiina veel ei esine, peamised leiutajad on ikka USA ja Jaapan. Aga minu meelest see olikord võib varsti muutuda arvestades näiteks interneti nn. plahvatuslikku levikut, mis peaks andma hea pinnase IT alasteks uuendusteks.
Välispoliitikas puudutasid küsimused Shanghai koostöö organistasiooni, mis on ainus selline suurem rahvusvaheline organisatsioon kuhu Hiina kuulub. SCO on üldse huvitav teema, kuigi tema funktsioon ja tegutsemine ja tema output on selline hägune... Praegu kuulub vaatlusliikmeks ka Valgevene, kellega Hiinaga otsest seost ei ole. Piiritsi. Samas on aga Valgevene üks neist riikidest, kes on ostnud Interneti provaidimise ja sellega koos ilmselt ja jälgimissüsteemid Hiinalt. Veel on selliseid riike Kuuba ja mingit Aafrika paariariigid. Tegelikult võiks ju Eesti ka paluda vaatleja liikme staatust - piirneme ju Venemaaga idas ja meil on selline strateegiline asukoht Euroopas ;-) Ehh nali muidugi ..
Mongoolia on selles suhtes nagu oaas kõrbes - ainuke riik keda Hiina tahaks väga SCO näha aga alati on Hannese sõnutsi välisminister kuskil ära jne ....
Oli hariv ja kasulik. Pärast mõtlesin et jäi küsimata peamine küsimus. Kas tema arvates vahetub Hiina keskvõim varsti välja rohkem demokraatlkiuma valitsemisviisiga. Aga eks siis seda siis mõni teine kord. Loodan et ehk ikka küsitakse sellikst küsimust ka...
Kaitseuuringute keskus ise tundus selline armas asutus Toopea keskaegses katusealuses. Paksud müürid ja kitsas keerdtrepp, lubjatud pahklikud kiviseinad ja sügavad aknaavad.
Arengud Hiina sise-ja välispoliitikas 2009 aastal.
Põhimõtteliselt andis ta ülevaate Hiina väispoliitika ja
sisepoliitika peamistest sündmustest natuke enne olümpiamänge kuni praeguse ajani. Alustusks nagu ikka viimaseaja tõdemus, et unipolaane maailm on kadumas ja asemele astumas suuremad riigid kelle majanduslik võimsus ja rahvastiku arv USA-ga - so. senise skoorijaga on võrreldavad. Hiina on selles suhtes vägagi hea kandidaat. Praeguseks on möödutud majanduse kogutoodangust seni teiselkohal olnud Jaapanist ja asutakse teisel kohal USA ees. Hiina on välispoliitikas hakanud üha intensiivsemlat suhtlema kõikide tema naaberriikidiga, eriti aga nendega kes talle nii majanduslikult kui julgeoleku seisukohast on tähtsad olnud või kelle mõju tema seisukohalt kasvavad. Kõik lõunariigid nagu Myanmar ja Laoson ju Hiinale näiteks kaubandusteede seisukohast tähtsad, sest nende lähedalt läheb ju Malacca väin - peamine koridor, millest enamik Hiina transporditavast naftast läbi läheb.
Hiinal on mugav võtta ka positsioone näiteks nende Aafrika riikidega, kus inimõigused pole valitsuste poliitikas eriline teema. Demokraatlikud riigid ei räägi selliste riikidega aga Hiinal on mugav siit dialoogi alustada.
Edasi andis Hannes Hanso ülevaate 2009 aasta suurematest sündmustest mis Hiinaga seotud. Üldiselt sarnane jutt, mida ka ise lugesin viimastel päevadel atimes.com jms. kohtadest.
Sisepoliitikas puudutati Uiguuride ülestõusu ja Tiibetlaste represioone. Vähem oli juttu hiinaste eneste sispoliitilistest suundumustest. Võib olla niipalju, et internetimeedia tõusust, minu küsimuse peale kuidas on lood mitte lääne demokraatliku meediumi piiramise vaid hiinakeelse meedia piiramisega, vastas Hannes et seda tuleb igalt poolt nii palju ja ka päris kriitilist. On olnud isegi selliseid kohaliku tähtsusega foorumeid, mis on võtnud kriitika tule alla mingi korruptsioonijuhtumi ja mille tulemusena näiteks on kohaliku võimu vastavad tegelased nö "lahti kangutud". Kusjuures keskvõim siin isegi eriti ei sekku, sest see läheb kokku Hiina igipõlise lõtvade ohjade poliitikaga. Senikaua kui keskvõimu ei kritiseerita lubatakse tegutseda. Minu kõrval istus vanem härrasmees, kes esitas küsimuse Hiina kui kunagise leiutiste maa kohta. Ta olevat känud kunagi Taiwanis ja küsinud seal kellelgilt hiinlaselt, et miks enam ei tule Hinast selliseid leiutisi nagu kompass ja paber ja püssirohi. Talle olevat vastatud, et hiina vaade leiutistele on rohkem ühiskondlik kui lääne nö individualistlik seisukoht. Nüüd arvas selle peale ka Hannes, et väga suure innovatiivsusega Hiina veel ei esine, peamised leiutajad on ikka USA ja Jaapan. Aga minu meelest see olikord võib varsti muutuda arvestades näiteks interneti nn. plahvatuslikku levikut, mis peaks andma hea pinnase IT alasteks uuendusteks.
Välispoliitikas puudutasid küsimused Shanghai koostöö organistasiooni, mis on ainus selline suurem rahvusvaheline organisatsioon kuhu Hiina kuulub. SCO on üldse huvitav teema, kuigi tema funktsioon ja tegutsemine ja tema output on selline hägune... Praegu kuulub vaatlusliikmeks ka Valgevene, kellega Hiinaga otsest seost ei ole. Piiritsi. Samas on aga Valgevene üks neist riikidest, kes on ostnud Interneti provaidimise ja sellega koos ilmselt ja jälgimissüsteemid Hiinalt. Veel on selliseid riike Kuuba ja mingit Aafrika paariariigid. Tegelikult võiks ju Eesti ka paluda vaatleja liikme staatust - piirneme ju Venemaaga idas ja meil on selline strateegiline asukoht Euroopas ;-) Ehh nali muidugi ..
Mongoolia on selles suhtes nagu oaas kõrbes - ainuke riik keda Hiina tahaks väga SCO näha aga alati on Hannese sõnutsi välisminister kuskil ära jne ....
Oli hariv ja kasulik. Pärast mõtlesin et jäi küsimata peamine küsimus. Kas tema arvates vahetub Hiina keskvõim varsti välja rohkem demokraatlkiuma valitsemisviisiga. Aga eks siis seda siis mõni teine kord. Loodan et ehk ikka küsitakse sellikst küsimust ka...
Kaitseuuringute keskus ise tundus selline armas asutus Toopea keskaegses katusealuses. Paksud müürid ja kitsas keerdtrepp, lubjatud pahklikud kiviseinad ja sügavad aknaavad.
Monday, October 19, 2009
Hiina keele test Soomes
Üleeile käisin Soome Konfutsiuse instituudis Hiina keele testi andmas. Hiina keele test so. HSK ehk Hanyu shuiping kaoshi - hiina keele taseme test, mis on mõeldud hiina keele oskuste sertifitseerimiseks. On kolm taset basic, elementary-intermediate ja advanced. Mina tegin elementarit.
Üsna raske test - koosneb peamiselt valik-küsimustest, mida on neli või viis peatükki. On teste kuulamisest, grammatikast, sünonüümide leidmisest ja pikemast tekstist arusaamine. Viimane test on ka hieroglüüfide kirjutamine teksti lünkadesse. Kuulmistest oli nii kiire, et sain aru paarist esimesest kergemast jutust. Ja ega teiste testidega ka lihtsam ei ole - mõtsiga lööma minna ei tasu. Ja ega ma länudki õppisin siin kaks nädalat enne seda, kuigi HSK raamat oli mingi pool aastat mul käes.
Konfutsuse instituut Helsinkis ise on väga mugava koha peal, kohe ülejärgmine maja Toomkiriku tagant Unininkadu 33. Seal korrusel kus neil instituut asub on kõik sildid hiina keelsed. Näiteks WC poti kohal on silt et siin on suitsetamine keelatud! Väga armas!
Meie eksam oli Instituudi raamatukogus, kus oli palju hiinakeelseid teoseid, seinal rippus galligraafia ja ukse kohal ja mõlemal pool ust loomulikult hiina traditsioonilised tervitustekstid.
Testivastuvõtjad olid ka kaks hiinlast kõik käib hiina keeles ja kokku oli eksami andjaid viis tükki. Kõik peale minu naisterahvad. Üks paistis olevat ka etniline hiinlane. Aga ka kõik soomlased rääkisid ka hiina keeles üsna soravalt. Ühega vahetasime peale testi paar sõna ma küsisin et kas ta on varem ka andnud. Ta vastas et jah et Hiinas, aga tööandjad nõuavad seda testi umbes kahe kolme aastase vahega, et olla välismaalase keeleoskuse tasemes kindel.
Saturday, June 06, 2009
Postimehe artikilid Hiinast
Tänases postimehes 2009-06-06 on minu artikkel Hiina kohta "Hiina ja liberaalsuse müüdid".
Panend siia siis lingid ja viited mida kasutasin selle artikli tegemiseks.
Teiseks sotsiaalne aspekt. Maa piirkondade inimesed ja eriti maaviljelejad on pidevates raskustes. Samas toiduainete hinnad neis suurtes linnades rallivad. Siin peaks olema mingi businessi tegemise koht kindlasti. Meenutagem et üks esimesi suurrikkaid Hiinas oli kana ja seakasvatusega tegelev erafirma.
Hea artikkel on ka Mihkel muti oma "Hiina mõistatused ja imed". (Minuga ühel lehel , mul on suur au!)
Tema artiklis on toodud ära, et Hiinas on mingi uus elektriauto aga ilmselt on see projekt mida Mihkel Mutt mõtleb see BYD projekt. No peab ütlema et jällegi on suurinvesteerijad sellesee Shensheni(see linn on aga nii Hongkongi lähedal, et on nii rahaliselt viimasega pea et kokku kasvanud) firmasse tulnud nö mere tagant. Tuntuim nimi Warren Buffet.
Panend siia siis lingid ja viited mida kasutasin selle artikli tegemiseks.
- James Kynge raamat "China shakes the world" (The Rise of a Hungry Nation) ISBN 9780753821558
- "Capitalism with Chinese Characteristics" http://www.amazon.com/Capitalism-Chinese-Characteristics-Entrepreneurship-State/dp/0521898102
- www.atimes.com
- www.danwei.org
Teiseks sotsiaalne aspekt. Maa piirkondade inimesed ja eriti maaviljelejad on pidevates raskustes. Samas toiduainete hinnad neis suurtes linnades rallivad. Siin peaks olema mingi businessi tegemise koht kindlasti. Meenutagem et üks esimesi suurrikkaid Hiinas oli kana ja seakasvatusega tegelev erafirma.
Hea artikkel on ka Mihkel muti oma "Hiina mõistatused ja imed". (Minuga ühel lehel , mul on suur au!)
Tema artiklis on toodud ära, et Hiinas on mingi uus elektriauto aga ilmselt on see projekt mida Mihkel Mutt mõtleb see BYD projekt. No peab ütlema et jällegi on suurinvesteerijad sellesee Shensheni(see linn on aga nii Hongkongi lähedal, et on nii rahaliselt viimasega pea et kokku kasvanud) firmasse tulnud nö mere tagant. Tuntuim nimi Warren Buffet.
Friday, April 17, 2009
Hiina vanasõna: Mõni lind on selleks et inimesi äratada
Siin on järgmine Hiina neljasülaabiline vanasõna ehk chengyu
Selle vanasõna juurde kuulub järgmine lugu:
Kord Sõdivate riikide ajastul oli Qi riigis üks aususe poolest kuulus inimene - Chun Yu. Ta oli väga sõnaosav ja oskas hästi rääkida. Selle Qi riigi kuningal Wul oli ka üks väga tark vürst, kes oli aga langenud viinakuradi ohvriks, nii et ta enam riigi asjadest suurt ei hoolinud.
Ühel päeval kohtas Chun Yu Qi kuningat Weid ja esitas talle kohe küsimuse.
"Suurkuningas, mul on üks mõistatus, kas Te oskate seda ära arvata? Qi riigis on üks suur lind. See elab suurvalitseja palees, kuid ta ei tee häält ja peidab ennast. Mis lind see on?"
Qi Wei oli taiplik kuningas, kuulnud seda lugu sai ta kohe aru et Chun Yu satiir käib tema pihta. Seetõttu vastas ta nii:
"Hmm, kas sa siis ei tea! Mõned linnud ei lenda vaid jooksevad ja mõned linnud ei laula vaid annavad oma kisamisega inimestele märku!"
一鸣惊人
Selle vanasõna juurde kuulub järgmine lugu:
Kord Sõdivate riikide ajastul oli Qi riigis üks aususe poolest kuulus inimene - Chun Yu. Ta oli väga sõnaosav ja oskas hästi rääkida. Selle Qi riigi kuningal Wul oli ka üks väga tark vürst, kes oli aga langenud viinakuradi ohvriks, nii et ta enam riigi asjadest suurt ei hoolinud.
Ühel päeval kohtas Chun Yu Qi kuningat Weid ja esitas talle kohe küsimuse.
"Suurkuningas, mul on üks mõistatus, kas Te oskate seda ära arvata? Qi riigis on üks suur lind. See elab suurvalitseja palees, kuid ta ei tee häält ja peidab ennast. Mis lind see on?"
Qi Wei oli taiplik kuningas, kuulnud seda lugu sai ta kohe aru et Chun Yu satiir käib tema pihta. Seetõttu vastas ta nii:
"Hmm, kas sa siis ei tea! Mõned linnud ei lenda vaid jooksevad ja mõned linnud ei laula vaid annavad oma kisamisega inimestele märku!"
Friday, April 10, 2009
Rünnak USA elektrivõrkudele võib olla hype?
Wall Street Journali lugu lugedes võib esmapilgul jah jääda selline mulje nagu oleks see väga katastroofiline ja nagu oleks see esmakordne kus sissetungijad avastatud. Eesti uudis on treitud sama kõmumaigulise pealkirjaga Küberspioonid üritasid USA elektrivõrke üle võtta.
Pole kahtlustki et küberspioonid või ka lihtsalt häkkerid kaardistavad erinevate riikide, sealhulgas ka USA infrastruktuure, kuid selle loo puhul nagu õigesti märgib The Dark Visitor (üks kõige autoriteetsemaid Hiina häkkerite asjatundjaid) peab küsima, miks on seda infot lekitatud?
Et aeg ajalt on sissetungitud, seda ikka juhtub aga,miks seda infot avalikustatakse ja veel mitte asjaomaste vaid küberluurega tegelevate organite poolt. Viimane asi on ka väga kummaline. No öelge kuidas said riiklikul tasemel mingid küberspioonid teada et kaitstud elektivõrkude süsteemi on häkitud?
Vastus võib olla seotud mitmete USA plaanidega süstida raha küberkaitsesse ja seega tuleb rahasaamiseks oma haavatavust veidi ajakirjanduses näidata.
Üldse see Wall Streedi artikkel rääkis rünnakust väga minimaalselt, pole võrreldavgi Information War Monitori raportiga GhostNeti kohta.
Tuesday, March 31, 2009
Thursday, March 26, 2009
Hiina piirideta sõda ning 911
Paar päeva olen juba lehitsenud üht Hiina raamatut pdf kujul. Pealkirjaga "piiramatu sõda"
超限战. See on kellegi Hiina Punaarmee ohvitseri teos, kus kirjeldatakse tuleviku sõdu mis ilmtingimata ei pea toimuma nö. lähivõitluses vaid on kaugkontrollitavad nagu tema meelest oli Lahesõja mõningad lahingud.
Lisaks sellele loob ta uue konseptsiooni, mille vihje sisaldub ka pealkirjas. So. ta "avastab" mingi sõjaevolutsiooni, et kunagistest armeede, laevade ja tankilahingute aeg on möödas ja minnakse uuele tasemele. Tema meelest asutakse kasutama uusi vahendeid eelkõige uut tehnoloogiat aga ka majandust, poliitikat ja kultuuri!
Tõepoolest tüüpiline külmasõja aegne mentaliteet! Kui demokraatlik poliitiline konseptsioon jõuab sõjani, siis see on poliitika jätkamine teiste vahenditega. Selle Hiina ohvitseri arvates on aga näiteks poliitika sõja jätkamine teiste vahenditega!
On see alles huvitav lugemine! Mõningad pealkirjad raamatust:
- Sõjapidamine võib kuuluda kellele tahes
- Võitle vahenditega mis on sulle sobilikud, loo oma relvad
- Sõjajumala nägu on peidetud
- Mida ameeriklased saavad kui nad näpivad elevanti...
Ilmunud on ka hilisemaid uusväljaandeid. Ühel ingliskeelse tõlke kaanel, mis oli antud välja pärast 2001.09.11 on kujutatud Maailma kaubanduskeskuste põlevaid torne. Tõe huvides peab ütlema, et raamat saavutas just suurema populaarsuse Hiinas pärast 911 rünnakut.
wikipeedia link
Saturday, March 14, 2009
USA ja Hiina suhete skisofreenilisus
Paljud mäletavad kindlasti aasta 2001 aasta Hainani intsidenti, mil USA ja Hiina suhted pingestusid sedavõrd, et kardeti suuremate konfliktide puhkemist. Tol korral põrkasid suur USA sõjaväe propellerlennuk EP-3 ja Hiina hävitaja Shenyang J-8 kokku. Hiina hävitaja purunes nii et piloot ei saanud katapulteeruda ja USA lennuk pidi maanduma Hainani saarel, kus meeskond vahistati ja hoiti mõnda aega kinni.
Aga pärast 2001 septembrit, muutusid USA ja Hiina suhted rahulikumaks, intsidenti ei meenutadud meedias, sest olid uued probleemid.(Huvitav mida küll Hiinlastega kokku lepiti?)
Praegune konflikt selles samas piirkonnas, meenutab seda Hainani konflikti, kuigi seekord on tegu mõlema mereväe vastasseisuga. Noh alguses tundus ka et USA mereväe ja Hiina rahumeelsete kaluripaatide vastasseisuga aga see illusioon purunes kui ilmnes et pardal on siiski Hiina sõjaväelased. USA mereväe laeva Chung-Hoon teed (275 mehega pardal), tõkestasid 8 märtsil paar Hiina kalalaeva, mis iseenesestki on absurd. Miks peaksid kalalaevad tõkestama mingi teise maa sõjalaeva planeeritud retke rahvusvahelistes vetes?
Nii et maal st(Pekingis – Washingtonis) räägitakse ühte juttu aga merel(õhus?) teist juttu. See on skisofreenia USA – Hiina suhetes. Analüütikud näevad siin Hiina püüet näidata oma kasvavat sõjalist võimsust. Aga eks ta ole ju USA uue administratsiooni proovilepanek ka.
Thursday, March 12, 2009
CHSA
Obama administratsiooni esimesed välislähetused on sama kõnekad kui Medvedjevi esimene välisvisiit eelmisel aastal Hiina. Just see signaal ise, et Obama saatis Clintoni enne Euroopat Aasiasse. Ja kuna Hiinas otsustati USA poliitikas rõhutada majandust rohkem kui iniõigusi, siis võib vist tõesti öelda, et praeguses maailmas ruulivad majandussuhted. Nüüd ei teagi kas peaks rõõmustama , et Clinton üldse inimõigusi mainis olgugi et ta tegi seda öeldes, et neid ei arvestata? Vähemalt mingi lootus on et nad on USA
meeles olemas kui teoreetiline termin ja vajaduse korral käiakse see kaart välja ehk?
Ei tea segane värk... Ja pidi ta seda ütlema just nüüd kui möödub aasta jälle ühest suurematest Tiibeti rahutustest.
Asi on majandusnumbreid vaadates aga lihtsamast lihtsam. Vastastikune sõltuvus USA ja Hiina vahel suureneb üha rohkem. USA ja Hiina on saanud mõlemad üksteise teisel kohal olevaks kaubanduspartneriks. Ka USA riigisekretär H. Clinton rõhutas seda kui ütles, et tema kodumaa ja Hiina tõusevad ja langevad koos.
Seega on tekkinud omamoodi kaksikolend, yin-yang vastasmõjudega mehhanism, kus üks tõmbab ja teine tõukab, üks on valge ja teine must. Küsimus on siin aga selles kuidas selline võimas keeris kogu maailma mõjutab? Kas haarab kõik jäägitult kaasa või suudab keegi välja jääda ja ehk omalt poolt mõjutadagi?
Tuesday, December 16, 2008
Ameerika uue administratsiooni vanad väljakutsed
Ameerika on kriisis, mis üha suveneb. Kuust kuuse tõuseb töötute armee USAs. Töötus oli septembris: 320 000, oktoobris: 403 000 ja novembris: 533 000.
USA olukord mõjutab kogu maailam sealhulgas ka Hiinat. Samuti ka vastupidi, st. on olnud juba ammu lugeda väiteid aastate tagant, et üha rohkem tootmise ülekandmine odavamatesse outsourcing maadesse nagu Hiina, Vietnam ja Malaisia ei jäta maailmamajandust ilma mõjuta. Need analüüsid, mis on praeguse olukorraga kogu globaalse majanduse vähikäigu ajal võimendunud vajavad uuemat analüüsi ja tõsisemat suhtumist.
Millised on aga USA uued väljakutsed välispoliitikas? Aasiast vaimustunutele peaks pakkuma erilist huvi Obama poliitika see osa, mis toimub Aasia suunal. Tegelikult on algust tehtud ammu ning Hiina kogemus USA analüütikute ja poliitikute ja organisatsioonidegi tasemel süveneb. Üheks selle märgiks oli ka Henry Paulsoni tõus Ameerika Varakambri(Department of the Treasury) sekretäri ametikohale. Viimasel olid on suurepärased suhted oma Hiina koleegidega ja eriline rõhk on Hiina rahanduspoliitika mõjutamine USA'le kasulikumas suunas. Obama kabinetis on valitud sellele ametikohale nüüd Timothy Geither.
Kui rääkida Obama ees seisvatest üleasnnetes majanduses, siis üheks selliseks on väliskaubanduse defitsiidi suur puudujääk.
Rahanduses on põhimureks endiselt Hiina jätkuv dollari ostude subsideerimine, vaatamata USA korduvatele nõudmistele selle osas midagi ettevõtta.
Aga osade analüütikute arvates ei aitaks praegu ka see kui Hiina tõesti oma rahakurssi USA dollari suhtes 20% tõstaks nagu Föderaalreservide endine juht Alan Greenspan kunagi soovitanud oli. Ja tõepoolest alates 2005 aastast on yüaani väärtus tõusnud 20% aga tulemusi USA-le see pole andnud. USA kaubandus on endiselt defitsiidis.
Enamus majandus-spetsialiste on ka arvamusel, et USA vähene hoiustamismäär ja sellele vastanduv Hiina suur hoiuste hulk mängib siin ka valuuta vääringutes suurt osa.
Meile eestlastele tundub selline USA pidev norimine nagu Hiina valitsus manipuleeriks yüaaniga, hoides seda kindlal kursil veidi imelikki , sest on ju meiegi kroon vankumatult kinni euros. No aga õnneks või kahjuks, meie maailma majanduses niipalju ei määra kui Hiina.;-)
Tuesday, December 02, 2008
Lenovo ei ole Hiina firma
Olen juba mõnda aega komistanud väärarusaama otsa, mida olen kohanud nii ajakirjanduses, netis ja ka inimeste suust nagu oleks Lenovo Hiina firma.
Aga ta ei ole seda. Lenovo on Hong Kongi firma. Tõsi ta oli algselt saanud idee mõningate mandri Hiina arvutiteadlaste initsiatiivist, kes Hiina Teaduste Akadeemias ka vastava asutamisringi 1987 aastal moodustasid. Kuid Hong Kong Lenovo on praeguse, nüüd juba alselt eri tütarfirmade nagu Shanghai Lenovo ja Beijing Lenovo kokkuliidetud sulam.
Miks oli vaja Hong Kong Lenovot? Asi on selles, et ainult nii oli võimalik saada litsentsi Hiina maal arvutite tootmiseks ja levitamiseks, sest seda said ja saavad ka siiamaani kergemini välisosalusega firmad. Seega Hong Kong, mis ise ei ole Hiina, mida ka nagu tihti vääralt väidetakse, on möödapääsmatuks rahaliste vahendite ja institutsioonide allikas. Miks? Sest ta on liberaalne ja seadustel põhinev, mitte nagu mandri Hiina, mille seadused tegelikult ei soosi ettevõtlust kuigivõrd. segi kui ettevõtjad ongi Hiinlased.
No muidugi võib väita, et Hong Kongis ongi enamuses etnilised Hiinlased. Ja tõsi on et ka Lenovo juhtkonna tuumiku moodustavd nad. Kuid Hong Kong on pigem liberaalsete väärtuste esindaja ja teda ei saa segi ajada kogu ülejäänud Hiinaga, kuigi alates 1. juulist 1997 aastast ta Hiina Rahvavabariigi alla kuulub.
Sunday, November 23, 2008
Härjale pilliviisi mängima
对牛弹琴
Ida Hani dünastia ajal elas kord inimene keda kutsiti Mou Rongiks, kellel
oli tavaks noortele õpilastele suutrate õpetamise ajal lugeda ette
Konfutsionismi klassikasse kuuluvat luuleraamatut. Seetõttu mõningad õpilased
uurisid tema käest, miks ei pea kinni budistlike suutrate õpetamise traditsioonist.
Seepeale jutustas Mou Rong neile ühe vana loo:
Muusik Gong Ming Yi'l oli kombeks oma hommikust sööva härja nina ees mängida
kaunikõlalist lauluviit. Kuid härg ei olla sellest eriti hoolinud, ainult
koogutas oma pead söögi poole. Siis muutis Gong Ming Yi lauluviist ja hakkas
tinistama moskiito- ja parmuviisi - härja kiusajate hääli. Härg hakkas kohe pead
raputama ja sabaga vehkima, sirutas oma kaela ja kõrvu.
Mou rong ütles: "Suutrate katkestamatu lugemine Buddha suutraid kord kuulnud
inimesele on sama mis Gong Ming Yi lauluviis härjale."
Ida Hani dünastia ajal elas kord inimene keda kutsiti Mou Rongiks, kellel
oli tavaks noortele õpilastele suutrate õpetamise ajal lugeda ette
Konfutsionismi klassikasse kuuluvat luuleraamatut. Seetõttu mõningad õpilased
uurisid tema käest, miks ei pea kinni budistlike suutrate õpetamise traditsioonist.
Seepeale jutustas Mou Rong neile ühe vana loo:
Muusik Gong Ming Yi'l oli kombeks oma hommikust sööva härja nina ees mängida
kaunikõlalist lauluviit. Kuid härg ei olla sellest eriti hoolinud, ainult
koogutas oma pead söögi poole. Siis muutis Gong Ming Yi lauluviist ja hakkas
tinistama moskiito- ja parmuviisi - härja kiusajate hääli. Härg hakkas kohe pead
raputama ja sabaga vehkima, sirutas oma kaela ja kõrvu.
Mou rong ütles: "Suutrate katkestamatu lugemine Buddha suutraid kord kuulnud
inimesele on sama mis Gong Ming Yi lauluviis härjale."
Tuesday, November 18, 2008
Hiina sateliitide lühikesed lennud
Eelmisel aastal sai Aafrika üks rahvarohkemaid riike Nigeeria koos Hiina sidetehnoloogiaga hakkama üllatava koostööga, kus nad saatsid 2007 mais ülesse Nigeeria sateliidi NIGOMSAT-1.
Tegelikult küll, ei ole sellises Hiina abis enam midagi üllatavat. Hiina RV rahastab ka teisi kommunikatsioonikanaleid , nagu teede-ehitust ja andmesidet ka paljudes teistes Aafrika riikides.
Nigeeria sateliit saadeti ülesse Hiina kanderaketi Xichang abil, ning kokku rahastas Hiina RV seda projekti $500 miljoniga.
Kuid pärast 18 kuulist töötamist side katkes, toitesüsteemide vea tõttu. On kuulda olnud et sateliit on täiesti kontrolli alt väljas ning ohutab naabersateliite.
Just nädal aega enne seda saadeti aga orbiidile ka teinegi koos Hiina RV kosmosetehnoloogidega ja rahastajatega sateliit Venesat-1. See projekt oli pühendatud sõbraliku Venezuela rahvale kosmosetehnoloogia ja side arendamiseks. Tehnoloogia oli sama mis Nigeeria sateliidi NIGOMSAT-1 puhul.
Hiina kosmosetehnoloogia taga on tsentraalselt juhitav Hiina Kosmosetehnoloogia Akateemia (China Academy of Space Technology -CAST), mis on justkui USA NASA ekvivalent. CAST on Hiina China Aerospace Science and Technology Corporationi ehk CASC allharu.
Tootmine ja väiksem arendustöö käis selle steliidi puhul Suure Müüri Kompaniis (The China Great Wall Industry Corp.). Viimane on püüdnud arendada uusimat tehnoloogiat eriti suurte sateliitide vallas, mis on tuntud kui DongFangHong-4 (DFH-4). Dong Fang Hong tähendab hiina keeli -Ida on punane (东方红)ja see on üks väljavõte esimesest laulureast Mao Tsedongi Kultuurirevolutsiooniaegsest populaarsest laulust.
Hiina on kommenteerinud NIGOMSAt-1 üle kontrolli kaotamist Nigeeria inseneride lohaka tööga, kuid viimased andmed kinnitavad pigem juba varajasemaid puudujääke Hiina tehnoloogia osas, mis olevat ilmnenud juba varem aastal 2006 kui kaotati kontroll ajutiselt Sinosat-2 üle.
Thursday, November 13, 2008
Hiina ja Venemaa Yukose varjus
Pärast aastaid kestnud vaidlusi Pekingi, Moskva ja Tokio vahel, saavutas Vene riiklik naftafirma Transneft lepingu ehitada naftatoru Lõuna Siberist Kirde Hiinasse. Kavandatav toru ühendab Heilongjiangi maakonna naftavälja Daqingi Siberi Skovordino keskusega.
Tehing "määriti sisse" 15 miljardi USA dollariga Rosnefti firmale Hiina peaministri visiidi ajal Moskvasse, kus ta kohtus Putiniga. Transneft sai 12 miljardit USA dollarit.
Vastutasuks peab Vene pool tarnima oma naftat suurtes kogustes Daqingi nii mööda toru kui ka raudteid pidi.
See on tegelikult Mihhail Hodorkovski vana projekt, mille Putin nüüd üle võttis ja täitma asub. Igal juhul "äss diil"!
Subscribe to:
Posts (Atom)
