Hiina Internet teel Web 2.0 poole

Hiina internetikasutajad veedavad järjest rohkem internetis aega otside muusikat, videosid ja mängides seal. Samuti on suurenenud tööotsijate ja pakkujate interneti kasutamine. Ka eneseharimiseks, reisimisteenuste broneerimiseks ja pangateenuste kasutamiseks pöörduvad inimesed üha rohkem Hiinas interneti poole.

Nii selgub Hiina internetiuuringute keskuse China Internet Network Information Center (CNNIC) äsjasest uuringust, kus küsitleti üle 5000 inimese, kõikidest Hiina provintsidest. Enamik internetikasutajaid on mitteabielus 25 aastased noored, kelle sissetulek jääb alla 1500 yuaani kuus (1000 krooni). Eelmise aastaga võrreldes on interneti kasutajate arv kasvanud 31,7 protsenti ning jõudis selle aasta juunis 162 miljoni inimeseni. Selle arvuga on ta maailma esiliidri USA järel, kellel on 211 milj interneti kasutajat, teisel kohal.

Hiina noored, kes kasutavad internetti, kasutavad ka üha rohkem seda suhtlemiseks ja inglise keele õppimiseks. Populaarsed on keeleõppesaidid, kus otsitakse õpetajaid ja ingliskeele oskajaid ingliskeelsetest riikidest või ka mujalt. Italki(www.italki.com), mida Hiinas kutsutakse talkdatalk on saanud hiljuti nagu teada konkurendi ASI poolt investeeritud samalaadse vahendussaidi poolt.

Samuti suureneb huvi ka SecondLife mängude vastu. Mängud ja eriti interneti põhised on Hiinas traditsiooniliselt olnud kõva tegija.

UuSnNjTmjs - connection string

MySpace leidis lõpuks oma koha Hiinas

MySpace launch Hiinas on võtnud üsna palju aega ...hmm aga nüüd on nad heitnud ühte ..hõkõmmm.. MSN Chinaga. See on siis kolmas koostööpartner MSN Chinal. Kask eelmist olid Qihoo ja Mop.

Businesweek'is on artikkel MySpace tegemistest Hiinas, mis arutleb miks MySpacel nii kaua läks. Samas on aga kõik need kes seal midagi korralikult turule toovad õnnega koos. Juba praegu on MySpacel Hiinal 1.1 miljonit kasutajat.

Businesweek Myspace Slow start at China

Starbucks lahkub Keelatud Linnast

Starbucks lahkub keelatud linnast, sest Keelatud Linnas tahab kohalik toitlustaja pakkuda kogu teenust ise. Muuseum aga jätkab koostööd Starbuckiga kuid nüüdsest mitte kohviku kujul, vaid kui jookide pakkujana, mida osaliselt saab osta ka automaatidest.



Muuseumi juhtkonna sõnul tahab enamik muuseumi külastajat näha muuseumis sees midagi autentsemat kui tuntud "lääne" jookide pakkuja. Muuseumil ongi kavas luua oma firmamärk gugong (故宫) ja Keelatud linn (紫禁城), mille siltide all hakatakse järgmine aasta tootma palju tooteid ja pakkuma teenuseid Keelatud linnas ja mujalgi.

Semiootilises mõttes on Starbucks'i kohalolu just Keelatud linnas mitmemõtteline. Nimelt on keelatud linna ja keisri värvid olnud alati kollane ja punane. Kollast riietuseset aga tohtis kanda üksnes keiser ise. Rohelist värvust on peetud matslikuks ja talupoeglikuks. Samuti võib leida ka kõnekäänu "rohelist mütsi kandma", mis tähendas et keegi on saadud petetud. Seega "rohelise" Starbucki lahkumine "kollasest" Keelatud linast omab teatud kultuuri-semiootilist tähendust Hiinlastele.

Lääne vaatekohast tähendab aga Starbucki lahkumine Keelatud linnast , seda et see koht on ränduritel juba avastatud ja seiklusi tuleks otsida mujalt ...

Second Life Frenzoo piltides

Siin väike sisekaemus Frenzoo'st 3D reaalsuse tootjast, millesse ka Skype (well ASI actually ..) on investeerinud.
Üldiselt pole paha aga sellise tüdrikute 3D maailma kõrval võiks luua päris 3D maailma. Et lood 3D-s mingi vidina - mingi mehaanilise vms. detaili mille Hiinlased siis odavalt ära teevad. Nimeks võiks olla 3D4U.

Kinnisvara hinnad Hiinas

Kinnisvara hinnad on kõrged ka Hiina maal. Vaatamata riigi kahe aastasele konservatiivsele poliitikale kinnisvara hindade osas on Lõuna Hiinas hinnad kasvanud järsult.

Shenzheni linn, mis on üks maailma kõige kiiremini kasvavaid linnu, on kinnisvara hinnad kasvanud poole aastaga poole võrra. Kaheksateist kuud tagasi maksis ruutmeeter Shengzhenis 7000 yüaani ehk US$922. Praegu on ruutmeetri hind kasvanud 16000 yüaanini ehk USD$2,109.

Hiina analüütikute arvamuse kohaselt on kogu selle hirmjärsu hinnatõusu põhjus Hiina enese rahanduspoliitika. St Hiinas on selle turu jaoks liiga palju raha. Kui raha jääb palju üle nagu Hiinlastel praegu on, sest Hiina säästud on ühed suurimad, siis inimesed investeerivad. Aga Hiinas pole palju sektoreid kuhu investeerida ja kinnisvara on üks esimestest, mis pähe tuleb ja mida inimesed arvavad tundvat.

Paljud eelistavad kinnisvara ostu riskantsemale börsiaktsiate ostule. Kuid selline kinnisvara hindade tõus viib varem või hiljem mullini. Ja mullidel on kombeks ikka lõhkeda...

Hiina laevaehitus buumib

Hiina on kolmandal kohal laevaheituses jäädes alla esikohal olevale Jaapanile ja teisel kohal olevale Lõuna-Koreale. Võrreldes 2006 aastaga on kasv toimunud 20%, jõudes 14.52 miljardi DWT tonnini.

Eksperdid ennustavad, et laevaehituse maht -DWT - deadweight tonnes -jõuab 40 miljardini aastal 2010. DWT on mõõtühik mida arvutatakse nii et laeva kogu kandevõimest lahutatakse ära laeva kaal. St ta näitab palju laev kanda suudab.

Ekspordiks ehitatud laevade DWT jõudis 11.71 miljoni tonnini.

Osad Hiina analüütikud hoiatavad et 40 miljardit tonni on ise selline määr mis võib isegi Hiinale üle jõu käjja. St ei pruugi jätkuda kvalifitseeritud tööjõudu kogu selle kvaliteetseks valmisehitamiseks.

Paljud laevaehitajaid on välismaa ja Hiina ühisettevõtjad. Palju on ka uusi tegijaid kes kõik loodavad kasu lõigata buumivast sektorist. Kuid 3/5 laevaehitajatest on Hiina valitsuse poolt rangelt kontrollitavad ettevõtted. Neist kaks on suurimad China Shipbuilding Industry Corp ja China State Shipbuilding Corp.

Hiina juhtiv laevaehituse analüütik arvab et tänavu aasta jõuab Hiina laevatootmine 20 miljoni tonnini ja 2009 aastaks 30 miljoni tonnini.

Nagu teada on sel aastal selles piirkonnas kiirema majandustõusuga silma paistnud Vietnam - Hiinlaste vana rivaal. Ja eriti on seal tõusuteel kaubandus, milles on oma osa ka laevandusel. Loota aga, et vietnamlased kogu levaehituse Hiinalt ostaksid on alusetu ja arvata võib et konkurents tiheneb ka selles sektoris. Igal juhul annab see ennustajatele alust arvamiseks, et kogu maailma laevaehitus jõuab aastaks 2010 114 miljoni tonnini.

Maailm ilma "Lääneta"

On üldlevinud arusaam et Hiina ja USA on tugevad liitlased eriti majanduses. On arvatud isegi et Hiina teeb kõik et olla tihedates sidemetes USA suure majandusega.

Muidugi Hiina ja USA suhted on olnud paremad kui külmasõja ajal USA ja Vene suhted ehk isegi paremad kui USA ja Venemaa suhted praegu Putini reshiimiga..

Kuid Hiina, keda poliitika teadlased on vaadelnud kui selgroota ja ilma arusaadava välispoliitikata riiki, on hakanud ilmutama teatavat "nägu" ka selles osas.

Nagu Hiina puhul tavaline väljendub see kõigepealt majanduslikes huvides. Vene majanduse tugevnemine on puhunud elu sisse ka Moskva ja Beijingi tihedamatele majandussidemetele. Hiina asepeaminister Wu Yi ja Venemaa peaminister Aleksander Zhukov teatasid oma kohtumisel, et kahepoolne kaubavahetus võiks kerkida aastal 2010 60 miljardi dollarini. Praegu on see küll kõigest viiendik USA ja Hiina vahelisest kaubavahetusest aga kindel püüd end liigsest USA seotusest lahtirebida on olemas. Euroopa Liit ongi juba möödunud Hiinaga kaubavahetuses selles osas USA-st ja tõusnud liidri rolli.

Venemaa ja Hiina otsivad koostöö tihendamisvõimalusi oma suurfirmade vahel. Vähetähtis pole aga ka nö. buffer riikide roll. Kashastan, Turkmenistan ja teised riigid mis nö nende kahe hiiglase vahele jäävad mängivad siin võtme osa. Nad võivad saada Hiina ja Venemaa ühendajaks kuid võib olla ka komistuskiviks. Venemaa on ju pidanud neid riike kaua aega vaat et oma vasall-riikideks ja selge see et talle ei meeldi nende iseseisvumine ja omapäi mehkeldamine, sellise rahapajaga nagu seda Hiina praegu on.

Hiina uus naftaväli

Hiinas Hebei provintsis avastati uus naftaväli. Uus naftaväli asub Hebei provintsis Tangshani linna lähedal, kohas nimega Nanpu ja sisaldab aravtavalt ühe miljardi tonni jagu naftat. See on nelja aastakümne jooksul suurim Hiinas leitud naftamaardla.

Koht kuulub CNPC-le (China National Petroleum Corporation)