Kus hip-hop tegelikult pärit on

Siin näeme selgesti kuidas Hip-Hop sai alguse Hiina maalt.
Need olid vanad laulud ja liikumised, mida töötegemiste juures hiinlased kasutasid, et oma tuju tõsta.



Ka sõnum on oluline.

Austraalia uus peaminister räägib mandariini!

Austraalia uus peaminister Kevin Rudd, oskab hiina keelt ja ei häbene seda igal võimalusel kõnelemast.



Klipp APECI kohtumiselt Sydneys 2007 septembris, kus väiskülaliste seas olid ka Hiina saadikud. Kas tegu on uue ambitsioonika juhiga mitte ainult Austraalia vaid kogu regiooni kohta? Elame näeme, vähemalt külastas ta suvel Dalai Lamat, kui see Austraalias käis, mida ei saa öelda ta eelkäija John Howardi kohta.

Vt ka seda sissekannet Kevin Ruddi kohta

Hiinaime blog nüüd ka blog.tr.ee's

Hiinaime Blog on jõudnud ka blog.tr.ee'sse.


connection string PmgvcxaRRI

Austraalia uus peaminister on Hiina fänn

Praeguse uue Austraalia peaministri Kevin Ruddi hariduskäigust leiab huvitava lõigu, et tegu on suurepärase Hiina asjatundjaga. Ta on lõpetanud Austraalia Rahvusülikooli Canberras Aasia kateedris ja tema spetsialiteet on Hiina keel ja ajalugu.

Ta valdab mandariini keelt, so on siis ametlikku Hiina kõnekeelt, mida õpitakse koolis ja mis on kasutusel kõikjal Hiinas. Ka Taiwanil, ainult selle vahega et sealsed märgid on lihtsustamata.

Nagu Hiinast huvitunutel kombeks on Kevin Rudd võtnud endale Hiina nime. See on vajalik ja mugev kui ollakse tuttavad või kirjavahetuses Hiina sõprade või kolleegidega, sest Hiina kirjasüsteemi omapäraks on see, et kuigi saab imiteerida teistekeelet häälikulist ülesehitust on selle täpne jäljendamine raske ja nii ehk naa tuleb kasutada ka siis märke, mis ju midagi tähaendavad. Kevin Ruddi nimevalik, mille ta sooritanud ülikoolis langes Lu KeWen märgikombinatsioonile - 陸克文

1981 aastal hakkas tööle Välisministeeriumis kus töötas kuni 1988 aastani. Tema ja tema naine on veetnud enamus 80 ndatest aastatest välismaal. Nad on olnud Austraalia väisesindustes Stokholmis ja hiljem Beijingis.

Tähelepanuväärne on ka see et tema teine laps Nicholas, kes on 21 a. vana, õpib ülikoolis Hiina keelt ja õigusteadust.

Nokia hakkab siis CDMA mobiile tegema

Hiina 3G standardiks on ametlikult tunnistatud CDMA tehnoloogial põhinev TD-CDMA.
See on hulgipöördusega koodijaotusstandard aga Hiina enda tehtud, et vabaneda "Lääne painest"!.
St mitte maksta litsentse. Mida niikui nii ei tehtud eriti, kuid seoses WTO tugevnenud soovide ja Olümpia tulekuga 2008 Beijingi tahab Hiina keskvalitsus head muljet jätta ka busness inimestele.'

Esialgu tuleb TD_CDMA võrk kümnesse suuremasse linna.

Thomas Jönsson - Nokia China esimees, ütes et nad loodavad hakata levitama Nokia TD_CDMA telefone järgmise aasta alguses.

Eestimaalastena ärgem siis unustagem, et KÕU võrk on tehtud koostöös ZTE firmaga. See on Hiina firma, kes seisis koos paari teise firmaga TD-CDMA väjatöötamise juures ja kellele kuulub umbes 80% nendest võrkudest Hiina linnades.

WmxKDLplVe

Hiina Internet teel Web 2.0 poole

Hiina internetikasutajad veedavad järjest rohkem internetis aega otside muusikat, videosid ja mängides seal. Samuti on suurenenud tööotsijate ja pakkujate interneti kasutamine. Ka eneseharimiseks, reisimisteenuste broneerimiseks ja pangateenuste kasutamiseks pöörduvad inimesed üha rohkem Hiinas interneti poole.

Nii selgub Hiina internetiuuringute keskuse China Internet Network Information Center (CNNIC) äsjasest uuringust, kus küsitleti üle 5000 inimese, kõikidest Hiina provintsidest. Enamik internetikasutajaid on mitteabielus 25 aastased noored, kelle sissetulek jääb alla 1500 yuaani kuus (1000 krooni). Eelmise aastaga võrreldes on interneti kasutajate arv kasvanud 31,7 protsenti ning jõudis selle aasta juunis 162 miljoni inimeseni. Selle arvuga on ta maailma esiliidri USA järel, kellel on 211 milj interneti kasutajat, teisel kohal.

Hiina noored, kes kasutavad internetti, kasutavad ka üha rohkem seda suhtlemiseks ja inglise keele õppimiseks. Populaarsed on keeleõppesaidid, kus otsitakse õpetajaid ja ingliskeele oskajaid ingliskeelsetest riikidest või ka mujalt. Italki(www.italki.com), mida Hiinas kutsutakse talkdatalk on saanud hiljuti nagu teada konkurendi ASI poolt investeeritud samalaadse vahendussaidi poolt.

Samuti suureneb huvi ka SecondLife mängude vastu. Mängud ja eriti interneti põhised on Hiinas traditsiooniliselt olnud kõva tegija.

UuSnNjTmjs - connection string

MySpace leidis lõpuks oma koha Hiinas

MySpace launch Hiinas on võtnud üsna palju aega ...hmm aga nüüd on nad heitnud ühte ..hõkõmmm.. MSN Chinaga. See on siis kolmas koostööpartner MSN Chinal. Kask eelmist olid Qihoo ja Mop.

Businesweek'is on artikkel MySpace tegemistest Hiinas, mis arutleb miks MySpacel nii kaua läks. Samas on aga kõik need kes seal midagi korralikult turule toovad õnnega koos. Juba praegu on MySpacel Hiinal 1.1 miljonit kasutajat.

Businesweek Myspace Slow start at China

Starbucks lahkub Keelatud Linnast

Starbucks lahkub keelatud linnast, sest Keelatud Linnas tahab kohalik toitlustaja pakkuda kogu teenust ise. Muuseum aga jätkab koostööd Starbuckiga kuid nüüdsest mitte kohviku kujul, vaid kui jookide pakkujana, mida osaliselt saab osta ka automaatidest.



Muuseumi juhtkonna sõnul tahab enamik muuseumi külastajat näha muuseumis sees midagi autentsemat kui tuntud "lääne" jookide pakkuja. Muuseumil ongi kavas luua oma firmamärk gugong (故宫) ja Keelatud linn (紫禁城), mille siltide all hakatakse järgmine aasta tootma palju tooteid ja pakkuma teenuseid Keelatud linnas ja mujalgi.

Semiootilises mõttes on Starbucks'i kohalolu just Keelatud linnas mitmemõtteline. Nimelt on keelatud linna ja keisri värvid olnud alati kollane ja punane. Kollast riietuseset aga tohtis kanda üksnes keiser ise. Rohelist värvust on peetud matslikuks ja talupoeglikuks. Samuti võib leida ka kõnekäänu "rohelist mütsi kandma", mis tähendas et keegi on saadud petetud. Seega "rohelise" Starbucki lahkumine "kollasest" Keelatud linast omab teatud kultuuri-semiootilist tähendust Hiinlastele.

Lääne vaatekohast tähendab aga Starbucki lahkumine Keelatud linnast , seda et see koht on ränduritel juba avastatud ja seiklusi tuleks otsida mujalt ...

Second Life Frenzoo piltides

Siin väike sisekaemus Frenzoo'st 3D reaalsuse tootjast, millesse ka Skype (well ASI actually ..) on investeerinud.
Üldiselt pole paha aga sellise tüdrikute 3D maailma kõrval võiks luua päris 3D maailma. Et lood 3D-s mingi vidina - mingi mehaanilise vms. detaili mille Hiinlased siis odavalt ära teevad. Nimeks võiks olla 3D4U.

Kinnisvara hinnad Hiinas

Kinnisvara hinnad on kõrged ka Hiina maal. Vaatamata riigi kahe aastasele konservatiivsele poliitikale kinnisvara hindade osas on Lõuna Hiinas hinnad kasvanud järsult.

Shenzheni linn, mis on üks maailma kõige kiiremini kasvavaid linnu, on kinnisvara hinnad kasvanud poole aastaga poole võrra. Kaheksateist kuud tagasi maksis ruutmeeter Shengzhenis 7000 yüaani ehk US$922. Praegu on ruutmeetri hind kasvanud 16000 yüaanini ehk USD$2,109.

Hiina analüütikute arvamuse kohaselt on kogu selle hirmjärsu hinnatõusu põhjus Hiina enese rahanduspoliitika. St Hiinas on selle turu jaoks liiga palju raha. Kui raha jääb palju üle nagu Hiinlastel praegu on, sest Hiina säästud on ühed suurimad, siis inimesed investeerivad. Aga Hiinas pole palju sektoreid kuhu investeerida ja kinnisvara on üks esimestest, mis pähe tuleb ja mida inimesed arvavad tundvat.

Paljud eelistavad kinnisvara ostu riskantsemale börsiaktsiate ostule. Kuid selline kinnisvara hindade tõus viib varem või hiljem mullini. Ja mullidel on kombeks ikka lõhkeda...

Hiina laevaehitus buumib

Hiina on kolmandal kohal laevaheituses jäädes alla esikohal olevale Jaapanile ja teisel kohal olevale Lõuna-Koreale. Võrreldes 2006 aastaga on kasv toimunud 20%, jõudes 14.52 miljardi DWT tonnini.

Eksperdid ennustavad, et laevaehituse maht -DWT - deadweight tonnes -jõuab 40 miljardini aastal 2010. DWT on mõõtühik mida arvutatakse nii et laeva kogu kandevõimest lahutatakse ära laeva kaal. St ta näitab palju laev kanda suudab.

Ekspordiks ehitatud laevade DWT jõudis 11.71 miljoni tonnini.

Osad Hiina analüütikud hoiatavad et 40 miljardit tonni on ise selline määr mis võib isegi Hiinale üle jõu käjja. St ei pruugi jätkuda kvalifitseeritud tööjõudu kogu selle kvaliteetseks valmisehitamiseks.

Paljud laevaehitajaid on välismaa ja Hiina ühisettevõtjad. Palju on ka uusi tegijaid kes kõik loodavad kasu lõigata buumivast sektorist. Kuid 3/5 laevaehitajatest on Hiina valitsuse poolt rangelt kontrollitavad ettevõtted. Neist kaks on suurimad China Shipbuilding Industry Corp ja China State Shipbuilding Corp.

Hiina juhtiv laevaehituse analüütik arvab et tänavu aasta jõuab Hiina laevatootmine 20 miljoni tonnini ja 2009 aastaks 30 miljoni tonnini.

Nagu teada on sel aastal selles piirkonnas kiirema majandustõusuga silma paistnud Vietnam - Hiinlaste vana rivaal. Ja eriti on seal tõusuteel kaubandus, milles on oma osa ka laevandusel. Loota aga, et vietnamlased kogu levaehituse Hiinalt ostaksid on alusetu ja arvata võib et konkurents tiheneb ka selles sektoris. Igal juhul annab see ennustajatele alust arvamiseks, et kogu maailma laevaehitus jõuab aastaks 2010 114 miljoni tonnini.

Maailm ilma "Lääneta"

On üldlevinud arusaam et Hiina ja USA on tugevad liitlased eriti majanduses. On arvatud isegi et Hiina teeb kõik et olla tihedates sidemetes USA suure majandusega.

Muidugi Hiina ja USA suhted on olnud paremad kui külmasõja ajal USA ja Vene suhted ehk isegi paremad kui USA ja Venemaa suhted praegu Putini reshiimiga..

Kuid Hiina, keda poliitika teadlased on vaadelnud kui selgroota ja ilma arusaadava välispoliitikata riiki, on hakanud ilmutama teatavat "nägu" ka selles osas.

Nagu Hiina puhul tavaline väljendub see kõigepealt majanduslikes huvides. Vene majanduse tugevnemine on puhunud elu sisse ka Moskva ja Beijingi tihedamatele majandussidemetele. Hiina asepeaminister Wu Yi ja Venemaa peaminister Aleksander Zhukov teatasid oma kohtumisel, et kahepoolne kaubavahetus võiks kerkida aastal 2010 60 miljardi dollarini. Praegu on see küll kõigest viiendik USA ja Hiina vahelisest kaubavahetusest aga kindel püüd end liigsest USA seotusest lahtirebida on olemas. Euroopa Liit ongi juba möödunud Hiinaga kaubavahetuses selles osas USA-st ja tõusnud liidri rolli.

Venemaa ja Hiina otsivad koostöö tihendamisvõimalusi oma suurfirmade vahel. Vähetähtis pole aga ka nö. buffer riikide roll. Kashastan, Turkmenistan ja teised riigid mis nö nende kahe hiiglase vahele jäävad mängivad siin võtme osa. Nad võivad saada Hiina ja Venemaa ühendajaks kuid võib olla ka komistuskiviks. Venemaa on ju pidanud neid riike kaua aega vaat et oma vasall-riikideks ja selge see et talle ei meeldi nende iseseisvumine ja omapäi mehkeldamine, sellise rahapajaga nagu seda Hiina praegu on.

Hiina uus naftaväli

Hiinas Hebei provintsis avastati uus naftaväli. Uus naftaväli asub Hebei provintsis Tangshani linna lähedal, kohas nimega Nanpu ja sisaldab aravtavalt ühe miljardi tonni jagu naftat. See on nelja aastakümne jooksul suurim Hiinas leitud naftamaardla.

Koht kuulub CNPC-le (China National Petroleum Corporation)

COSCO Hiina hiid bõrsil

Lõpuks ometi toimus COSCO - Hiina ja maailma suurima transpordi ja logistika grupi IPO.
26 juunil Shanghai börsil.

Kompaniil on 126 laeva ja enamjaolt tegutsebki ta meredel ja Yangtse suudmes. See asukoht on ka tähtis, sest ärgem unustagem, et Yangtse keskjooksul on üks maailma kiirema kasvuga linn . Shanghaistki suurem - Chongqin.

Sealiha hinnad Hiinas tõusevad

Hiinas süüakse üha rohkem liha. See on ühest küljest arenenud majanduse näitaja, inimestel läheb hästi ja nad kulutavad ka söögi ja seejuures liha peale üha rohkem. Teisalt on Hiina toiduainete hinnad võrreldes muu maailmaga väga odavad. Kuid Hiinas tasub loomi kasvatada.

Sealiha hinnad on tõusnud mais eelmise aastaga võrreldes 43%. Osaliselt on see seletatav ka mingite sigade haigusega mis tabanud 22 provintsi. (Kokku on Hiinas 34 maakondlikku tasemega haldusüksust, provintsid, linnad ja iseseisvad haldusüksused)

Peamine hinnatõusu põhjustaja on aga hoopis sigade söötmiseks vaja olev toit. Peamiselt on see aga vili. Vilja hinnad on aga poole aastaga tõusnud 30%. Probleeme on aga veelgi nimelt on osad viljatootjad ignoreerinud valitsuse määrusi ja ikkagi viljast viina lasknud teha jättes vilja toiteväärtused niiviisi kõrvale.
Tulemused on aga käes. Sead on näljas ja liha vähevõitu!

Hiinlased aga söövad tõsiselt palju liha. Jutud nuudlisööjatest ei pea paika. Pigem on nii et Euroopas ja Ameerikas süüakse jahutooteid kindlasti rohkem kui Hiinas ühe inimese kohta.

Kahjuks pole aga keegi tõsiselt uurinud sealiha hinnatõusu ja sea-aasta vahelist korrelatsiooni. Ja tont teab kas seda tõsiselt üldse teha saabki. Kuid siga on paljudele Hiinlastele õnne ja rikkuse sümbol, nii et miks ei võiks siis kaupmehed tema eest tema aastal ka rohkem raha nõuda.

Fetion (bye bye MSN and QQ)

Nad on valla! Naerunäod Hiina telefonis! Instant Messengerid nagu MSN ja Hiina oma bränd QQ on nüüd lõplikult vee kaela saanud. Nimelt on Hiina suurim telefonide ja mobiili operaator - China Mobile lasknud välja uue teenuse.

Selle nimi on Fetion. See kujutab endast IM vahendit, mis võimaldab mobiilikasutajatel chattida Fetion klientidega. See kommunikeerimine käib kas internetiteenuse - GPRS vahendusel või PC-ga interneti vahendusel. Interface on justkui copy-paste MSN-st mõningaste QQ elementidega.
QQ on Hiina oma IM teenus. Totaalselt Hiina keskne kuigi reklaamib, et läänekad saavad sellega Hiina keelt õppida. QQ kuulub Xiang Gangis (Hong-Kongis) baseeruva Tencenti firma toodangusse. Et teda kasutada tuleb läbida(vähemalt läänekale) keeruline ja Hiina keelne registreerumine, mille keskel küsitakse ka mobiili numbrit! Siiamaani võistles QQ MSN-i ja Skypiga, kuid nüüd on saanud ta tugeva konkurendi .
MSN-il on Hiinas 9,5 milj registreerunud kasutajat.
Tencent Holding Ltd's QQ IM teenuste kasutajaid on 140 milj.

Kuigi MSN ja QQ olid kasutasid ka mobiilidel vastavaid lahendusi on siiski China Mobile baas oma 320 milj. kasutajaga määratult suurem. Seda arvestades on ülimalt tõenäoline, et korralikult töötava ja läbimõeldud teenuse pakkumisega on võimalik kallutada ka senised MSN ja QQ IM teenuseid nautinud kasutajad kasutama Fetioni. Ja uutele China Mobile mobiiliteenustega liitujatele on Fetion lisateenus.

Miks China Mobile seda teeb? Selleks et ISP teenuste turuosa enda kätte saada, sest Tencenti peamine tegutsemisvaldkond oli internetiteenuste pakkumine.
Juba eelmise aasta detsembris lõpetas China Mobile koostöö MSN ja QQ IM mobiili arenduste osas koostöö Microsofti ja Tencentiga. Hiljem sai Tencent loa luua "kanal" QQ ja uue teenuse - Fetioni kasutajate vahel.

"Hiina restorani sündroom"

1968 a. kirjutas New England Journal of Medicine ajakirjas keegi meditsiinidoktor nähtusest, mis vaevasid mõningaid Hiina restorani(eriti põhjapoolse köökide puhul) külastajaid. 15 - 20 min pärast restoranis käiku tundsid nad teatavat uimasust, kuid mitte pohmelusele sarnast. Samuti valutas veidi kael ja käsivarred. Nimetus "Hiina restorani sündroom" oli sündinud.

Põhjus selleks oli aga väga lihtne. Nimelt kasutatakse Aasia köökides toidulisandit MSG - Monosodium glutamaati, mis paneb mõningatel inimestel pea valutama. MSG on tuntud toidulisand mis Euroopa liidus on üks nn. E ainetest (E621). Tegelikult on sellle võetud patent ühe Jaapani teadlase poolt 1906 aastal ühes Jaapani firmas.

MSG stimuleerib teatavaid retseptoreid, mis regeerivad lihatoitude peale. Jaapanis tuntakse seda kui umami ehk - lihakas maitse.

Jaapanisse tuli aga MSG Hiinast.

Symantec peab maksma Hiinale

Symantec tegi veits Hiinas bläkki. Nimelt pidanuks tema rutiine antiviirus update tegema oma tööd nagu tavaliselt; avastama kahjureid ja neid hävitama. Kuid selle asemel luges ta Hiina XP versiooni kaks süsteemi kriitilist faili ise Trooja viiruseks.

Symantec Enterprice kasutajad Hiinas nõuavad nüüd kahjutasu.. Need ulatuvad 100 000 yuanist(13060$) kuni 1 milj yuanini(130600$).

Symantec lubas kahjusid hakata läbivaatama ja neid ka hüvitama. Asja teeb kergemaks veidi see, et sellise damage põjustas symanteci tarkvara ainult teatud konfi puhul. Tahaksite teada kuidas niimodi oma systeemi konfida ..? Vaadake siit

Aafrika küsib Hiinalt nõu

Aafrika otsustas, et aitab... Aitab ainult toormaterialide müügist Hiina.. Vaja on selle raha eest, mis tuleb õli ja muude maavarade müügist ka midagi kasulikku vastu saada. Mitte ainult müüa oma tooret.

Sestap ongi aafriklased nüüd Shanghais ja kuulavad kuidas muuta oma nafta-yuane taastootvaks omal kodumaal. Iga-aastane Aafrika Arengupanga grupi(AfDB) oli sedapuhku kaks päeva Shanghais. %3 aafrika maad on siia saatnud oma esindajad. Tseremoniaalsest avaüritusest võttis osa ka Hiina peaminister Wen Jiabao

Hiina on andnud palju abi Aafrika erinevatele riikidele ja aafriklased on mures oma majandusliku ja võibolla ka poliitilise sõltumatuse vähenemise pärast, Hiina abi on muidugi vajalik niisamuti kui ka iga teise investeeringu abi. Kuid oht siduda end millegi tunmatuga teeb samuti ärevaks. Hiina on tõusev fööniks kuid temast palju veel ei teata ega osata arvata ..

Seetõttu on Hiina poolt eriti tähtis näidata üles külalislahkust ja hajutada hirme või kahtlusi.

Aafrika majandus on praegu oma hiigelvormis. Mustal mandril läheb praegu paremini kui kunagi varem. GDP on praegu kasvab praegu aastas %5. Kuid oht on et see on tingitud pigem õlihinna ja muude toormete hindade tõusust kui Aafrika enda suurtest jõupingutustest,

Kõige kiirem tõusija on Angoola kus Rahvusliku kogutoodangu kasv ulatub üle 20% aastas..

Aafrika arengufondile on lubatud Hiina valitsuse poolt 1miljardit dollarit esimeses 3miljardit teises ja 5 miljardit kolmandas faasis.

Hiina kaevandab kivisütt ebaefektiivselt

煤炭 Hiina kivisüsi

Hiina on kivisöe poolest rikas maa, kuid seda toorainet kaevandatakse ebaefektiivselt.

Ühe tonni kivisöe väljakaevamiseks kulutab Hiina 5-20 tonni kivisöe väärtuses energiat. Arenenud maades kulutatakse vastavalt 1.2 kuni 1.3 tonni.

Hiina on maailmas kõige suurem kivisöe kaevandaja ja tarbija. Aaastas kaevandatakse 2.38 miljardit tonni kivisütt. Aasta aastalt suureneb kaevandamine 8%.

Shanxi(山西) on kivisöetootmises kõige suurema tootlikusega piikond. Sellele vaatamata on seal kulutatud 1970 a alates ohkem kui kaevandatud. Tarbitud on selle ajaga 20 miljardit tonni ja kaevandatud 8 miljardit tonni kivisütt.

Lisaks kivisõele leidub kivisöe kaevanduste aladel ka rohkesti gaasi, mille efektiivse kättesaamisega jälle ilma raiskamiseta hakkama ei saada. Sealsamas Shanxi maakonnas raisatakse 6 miljardit kuupmeetit maagaasi igal aastal. Võrdlusena võib tuua, et vett raisatakse 1.3 miljardit kuupmeetit igal aastal.

Rahvuslik Reformikomisjon (国家发展和改革委员会) seab eesmärkideks aastal 2010 35% tõhusama mineraalsete resurrsside kasutamise kui aastal 2005. Selle tulemusena säästaks Hiina 250 miljonit tonni kivisütt, 3,5 miljardit kuupmeetrit gaasi ja 7 miljonit tonni naftat aastas.

Kas siin saaks Eesti ulatada oma abistava käe? On teada et meie kivisöe tootmise tehnoloogija on leidnud tunnustamist ka mujal maailmas, miks siis mitte ka Hiinas?

Kivisüsi hiina keeles mei2 tan4