Hiina - ärkav turismidraakon

Hiina on praegu ilmselt suurim turistide eksportia Aasias. Selle aasta kümne esimese kuuga oli 28.55 milj Hiina turisti käinud Hiinast väljas puhkamas-reisimas. Riiklik Turismi Administratsioon märgib oma kodulehel et see on 10.8% rohkem kui eelmisel aastal sama perioodi kohta.

Hiina välisturism sai hoo sisse aastast 2001 kui liituti WTO-ga.

Praegu tohivad Hiina Rahvavabariigi kodanikud külastada 132 maad ja regiooni, kaasaarvatud Hong Kong ja Macao eripiirkonnad. Aastal 2001 oli nende maade arv 18.

Üle mere on reisinud 12.13 miljonit Hiinlast.Viimasel viiel aastal on Hiina alistanud Jaapani ja saanud suurimaks väisturismimaaks Aasia selles piirkonnaks.

Samas on Hiina saanud ka üheks köitvamaks kohaks turistitele. Ametlik statistika näitab et Hiina võttis vastu eelmisel aastal 46.8 milj turisti, olles selle näitajaga maailmas neljandal kohal. Turistid kulutasid kokku Hiinas 29,3$ miljardit, olles selle näitaja poolest jälle kuuendad maailmas.

Ka turismi alal peab Hiina kuuludes WTO-sse järgima vastvaid nõudeid. Siia kuuluvad täielikult väliskapitalil baseeruvate hotellide ja restoranide lubamine, samuti turismibüroode ja agentuuride lubamine.

Järgmisel aastal lubab Hiina väliskapitalilpõhinevaid reisibüroosid ka siseturismi tarbeks.

Välismaised pangad asutavad end Hiina

Rohkem kui 10 välismaist panka on väljendanud oma soovi liituda Hiina pangandusega, ütles üks Hiina Panganduse Juhtimiskomitee vanemtöötaja, hiljutisel pressikonverentsil.

Esimeste välisinvestor-pankade nimed teatatakse komitee poolt kohe, kui Välisinivestor Pankade Administreerimise Seadus järgmise nädala esmaspäeval vastuvõetakse. Nende seadustega julgustatakse välispanku kohalikku sektorisse tulema ja ülesseadma toetuste süsteemi, et minimaliseerida Hiina klientide riske. Kui pangal esineb likviidsus probleeme peab olema antud Hiina klientidele eelisjärjekord, et oma fonde väljatõmmata.

Välispankadega tihedam koostöö llubamine on ka üks WTO nõudmisi, kuhu hiina on kuulunud nüüd j11 detsembriks juba viis aastat.

Avatud pangandus

Käesoleva kuu keskpaiku võib iga Hiina kodanik jalutada välismaa päritoluga panga kontorisse ja avada yuani arve. See on siis viis aastat pärast seda kui Hiina võeti WTO liikmeks, lubab Beijing lõpuks oma suletud panganduspoliitikat normaliseerida.

Lugege lähemalt siit

Hiina uus kettamaailm

Ligikaudu 20 Hiina elektroonikatoodete valmistajat lõpetavad DVD-mängijate tootmise 2008 aastaks, asendades selle uue põlvkonna EVD (enhanced versatile disc) mängijate tootmisega, mis põhineb Hiina omal kodumaisel tehnoloogial.

EVD ühtivad HD-DVD ja Blue-ray tehnoloogiaga. Viimaseid tehnoloogiaid arendavad USA ja Jaapani tootjad. Hiinale firmadele tähendab see kõrgemaid copyright makse. Riik on toedanud EVD standardit, et vähendada sõltuvust välismaisetest tehnoloogiatest.

Enamik EVD mängijaid saab hakkama ka DVD mängimisega. Järgmisel nädalal aga annavad osad Hiina tootjad juba uute EVD mängijatega seadmed müüki. Ühe seadme keskmine hind on 700 yuani (89$)

Hiina elektroonikatootjad, kes on asjaosalised:Shinco, Amoi, Hisense ja TCL.

Hiina kinoturu probleemid

Kolm aastat tagasi teatas Hiina valitsus, et nad nõrgestavad reegleid välisinvestoritele, kohalikule kinoturule sisenemiseks. See seadus lubas välisfirmadel kasvatada oma osalust kinoturul kuni 75%. Olles sellest seadusest vaimustunud, ehitas Warner Brothers International Cinemas kolm kino Hiinasse.

Eelmiseal aastal aga kuulutati väisfirmade enamusosalus seadusvastaseks.

Nüüd püüab Hiina uuesti seda seadust välisinvestoritele rohkem meelepärasemaks muuta, ent küsimus on, kas Hiinasse tasub sel teemal investeerida?

Hiina kinoturg kasvab aastas 25-30% ja arvatav käive oli 2005 a. 250$ miljardit. Üks miljard vaadatajat on muidugi hea argument, kuid vastavalt Hiina Rahvuslikule Statistikabüroole on keskmine sissetulek ühe elaniku kohta 16024 yuani aastas ehk siis 2000$ aastas. Seega siis ainult väike osa hiina elanikest saab endale lubada kalleid kinopileteid ja osta kalleid legaalseid DVD-sid

Ainult 150 miljonit inimest käib Hiinas regulaarselt kinos. Lisaks sellele on ka filmid ideloogiline materjal, millesse Hiina valitsus suhtub iseäranis ettevaatlikult. Hiina laseb vaid aastas 20 välismaist filmi oma kinodesse avalikuks näitamiseks. Ametlikult on Hiinas 2668 kino.

Välismaistele filmitootjatele on tõsiseks väljakutseks ka piraat DVD. Piraatlus läks möödunud aastal maksma filmitootjatele 2.6$ miljardit.