Ameerika uue administratsiooni vanad väljakutsed

Ameerika on kriisis, mis üha suveneb. Kuust kuuse tõuseb töötute armee USAs. Töötus oli septembris: 320 000, oktoobris: 403 000 ja novembris: 533 000.

USA olukord mõjutab kogu maailam sealhulgas ka Hiinat. Samuti ka vastupidi, st. on olnud juba ammu lugeda väiteid aastate tagant, et üha rohkem tootmise ülekandmine odavamatesse outsourcing maadesse nagu Hiina, Vietnam ja Malaisia ei jäta maailmamajandust ilma mõjuta. Need analüüsid, mis on praeguse olukorraga kogu globaalse majanduse vähikäigu ajal võimendunud vajavad uuemat analüüsi ja tõsisemat suhtumist.

Millised on aga USA uued väljakutsed välispoliitikas? Aasiast vaimustunutele peaks pakkuma erilist huvi Obama poliitika see osa, mis toimub Aasia suunal. Tegelikult on algust tehtud ammu ning Hiina kogemus USA analüütikute ja poliitikute ja organisatsioonidegi tasemel süveneb. Üheks selle märgiks oli ka Henry Paulsoni tõus Ameerika Varakambri(Department of the Treasury) sekretäri ametikohale. Viimasel olid on suurepärased suhted oma Hiina koleegidega ja eriline rõhk on Hiina rahanduspoliitika mõjutamine USA'le kasulikumas suunas. Obama kabinetis on valitud sellele ametikohale nüüd Timothy Geither.

Kui rääkida Obama ees seisvatest üleasnnetes majanduses, siis üheks selliseks on väliskaubanduse defitsiidi suur puudujääk.

Rahanduses on põhimureks endiselt Hiina jätkuv dollari ostude subsideerimine, vaatamata USA korduvatele nõudmistele selle osas midagi ettevõtta.

Aga osade analüütikute arvates ei aitaks praegu ka see kui Hiina tõesti oma rahakurssi USA dollari suhtes 20% tõstaks nagu Föderaalreservide endine juht Alan Greenspan kunagi soovitanud oli. Ja tõepoolest alates 2005 aastast on yüaani väärtus tõusnud 20% aga tulemusi USA-le see pole andnud. USA kaubandus on endiselt defitsiidis.

Enamus majandus-spetsialiste on ka arvamusel, et USA vähene hoiustamismäär ja sellele vastanduv Hiina suur hoiuste hulk mängib siin ka valuuta vääringutes suurt osa.

Meile eestlastele tundub selline USA pidev norimine nagu Hiina valitsus manipuleeriks yüaaniga, hoides seda kindlal kursil veidi imelikki , sest on ju meiegi kroon vankumatult kinni euros. No aga õnneks või kahjuks, meie maailma majanduses niipalju ei määra kui Hiina.;-)

Lenovo ei ole Hiina firma

Olen juba mõnda aega komistanud väärarusaama otsa, mida olen kohanud nii ajakirjanduses, netis ja ka inimeste suust nagu oleks Lenovo Hiina firma.

Aga ta ei ole seda. Lenovo on Hong Kongi firma. Tõsi ta oli algselt saanud idee mõningate mandri Hiina arvutiteadlaste initsiatiivist, kes Hiina Teaduste Akadeemias ka vastava asutamisringi 1987 aastal moodustasid. Kuid Hong Kong Lenovo on praeguse, nüüd juba alselt eri tütarfirmade nagu Shanghai Lenovo ja Beijing Lenovo kokkuliidetud sulam.



Miks oli vaja Hong Kong Lenovot? Asi on selles, et ainult nii oli võimalik saada litsentsi Hiina maal arvutite tootmiseks ja levitamiseks, sest seda said ja saavad ka siiamaani kergemini välisosalusega firmad. Seega Hong Kong, mis ise ei ole Hiina, mida ka nagu tihti vääralt väidetakse, on möödapääsmatuks rahaliste vahendite ja institutsioonide allikas. Miks? Sest ta on liberaalne ja seadustel põhinev, mitte nagu mandri Hiina, mille seadused tegelikult ei soosi ettevõtlust kuigivõrd. segi kui ettevõtjad ongi Hiinlased.

No muidugi võib väita, et Hong Kongis ongi enamuses etnilised Hiinlased. Ja tõsi on et ka Lenovo juhtkonna tuumiku moodustavd nad. Kuid Hong Kong on pigem liberaalsete väärtuste esindaja ja teda ei saa segi ajada kogu ülejäänud Hiinaga, kuigi alates 1. juulist 1997 aastast ta Hiina Rahvavabariigi alla kuulub.