Klassivahetus ja Taevase palee külastus

Teisel päeval läksin kooli varem, et oma klassi vahetada. Võtsin teise taseme õpiku ette ja lugesin Rosemaryle (kes on tegelikult Hiinlanna) ette esimesest peatykist 60% märke. No problem - ja lükati kohe ühte klass, kus oli 4 õpilast - üks vanem härrasmees ja kolm tütarlast. Tekst ette ja lugema. Midagi isegi taipasin ja kuigipalju rääkisin kaasa, igaljuhul parem kui esimene klass - no hard feelings guys!

Klasside lõppedes läksime sööma ühte lähedal olevasse restorani. Mulle sai aga kohe selgeks et:

1.see ei ole mitte restoran vaid söökla
2.menüü on hiinakeelne
2.liha on väikeste kontidega
3.konte on võimatu süüa
4.kondid tuleb kuhugi panna
5.enne kui kondid kuhugi panna tuleb nad väljasülitada

Õnneks aga on kogu lõbu odav. Keskmise söömaaja saab alla 10 krooni kätte. Ja ega kõikide söökide sekka konte ei pakutagi - nuudlid on ilma. Samuiti on omaette lõbus selline atmosfäär, kus kohti on alati puudu ja midagi aetakse segi ja karjutakse kõva häälega.

Sõõmine söödud jalutati veidi ringi ja ma sain teha pilti oma koolimajast. See on tänavcapoolne külg ja loomulikult on see hiigelehitis, kus on umbes 1000 asutust. Meie kool Global Exchange Educational Center nende seas.

Antje ja Israeli tüduk meie koolimaja ees


Osa inimestest tahtsid minna Kuhugi kesklinna ja ma ühinesin nendega. Kesklinnas tahtis üks tüdruk minna kuhugi instituuti endale go mängu alust ostma. Instituut pidi olema Taevase palee lähedal nii et läksin koos temaga. Kahjuks oli Taevane palee keskus juba kinni ja siis me jalutasime lihtsalt veidi läbi sealse pargi, et tema Instituudini jõuda.

Pargis oli üks huvitav katusealune kus hiinlase istusid ja lõbutsesid.

Kes mängisid pille ja kes laulsid.



Selline näeb välja Taevane tempel(Tiantan) värava tagant



Instituudi lähedal olev Lenovo reklaamiga maja ja vaade tüüpilisele hiina tänavamelule.




Pärast kesklinnas käiku otsustasime Antjega minna sööma. Üldiselt on Hiinas tavaks et üksinda restodes ei sööda. Sööklas jah aga mitte korralikumates kohtades. Valisime välja ühe restorani mis tundus OK ja sisenesime. See on seni üks parematest hiina kulinaariaelamustest. Teenindus oli tasemel - kogu aeg keegi tegeles meiega. Kuigi riis unustati esialgu ära aga toodi seda innukamalt. Selles kohas oli nii, et kui kuhugi lauda söök kanti siis kelnerid teadustasid sellest üle restorani, see oli nagu näitemäng. samuiti nõude asetamine lauale, milles olid kohal mitmed shonglöörimise võtted.

Toidud olid samuti head. Mina tellisin miskit loomaliha ja Antje võttis maisirooga. Magustoiduks olid mingid magusa taimega pallikesed.

Mina ja Antje söömas heas söögikohas.



Kokku ei läinud asi üldse kalliks - 65 yuaani. Mis nagu me Antjega arutasime on nii tema kodumaal Saksamaal kui meil Eestis sellise tasemega kohtadest ikka kuskil kümme korda odavam. Ühe miinuse Antje siiski leidis, nimelt et olime puust söögipulkade eest maksnud 4 kuaid st kokku siis 8 yuaani. Mina pakkusin et see on Hiina Rahvavabariigi maks langetatud puude eest Indoneesia vihmametsades.

Esimene koolipäev ja õhtune jalutuskäik

Esimene päev koolis siis. Kool asub elukoha lähedal, nii et bussi ei ole vaja võtta.
Kohtusin oma õpetajaga ja klassiga. Meid oli kokku kolm. Üks poss on pärit Hispaaniast ja teine Israelist. Nende tase on nii basic kui olla saab, st nad ei ole enne üldse hiina keelt õppinud. Seega mulle tundub et pean vahetama gruppi.

Koolipäeva lõppedes leppisime kokku et tulen kell 1800 nende Dormi, et koos õhtuks midagi välja mõelda. See oli üsna minu elukoha lähedal, nii et leidsin selle hõlpsasti.

Dormis pidi panema kirja oma nime ja siis helistati ruumi ja jooksupoiss tuli koos ylesse näitas koha kätte. Organiseerisime ka yhe vanema olija (tüdruk Israelist) endaga kaasa.

Restoranis Xavier ja Israeli tüdruk maitsmas Hiina roogasid.




Mina söömas gongbao kana (so kana maapähklitega) ja Israeli poiss söömas mis iganes on Kosher.



Siiamaani ma arvasin et gongbao kana on tehtud koos maapähklitega kuidagi nii et maapähklid on purustatud aga tehakse ilma purustamata.

Saabumine ja esimene päev Beijingis

Saabusin Beijingisse lennukiga. Sain koha akna alla, seetöttu võisin jälgida Beijingi
lähedal olevat maastikku, kui hakkasime maanduma. Hästi mägine maastik, kuid ilma lumiste
mäetippudeta. Just hakkas koitma, nii et oli veel hämar ja tuhmilt pruunid mäed vahetusid
peagi välja pruunide ja hallide majakatustega. Mingi erilise tulesäraga nagu linn ei
üllatanud ülevalt poolt ja nagu varsti kogeda võisin oli ka linntänavatel pimedal ajal
lihtsalt pime, kui sa ei satu just sõidutee äärde kaupluste ja tänavalaternate juurde.
Passikontroll sujus kiiresti - ei mingeid küsimusi. Pagas käes - ja siis otsima oma
transfeeri. Esmapilgul kedagi ei kohanud ja siis liikusin veidi ringi. Lasin enda kooli
aadressi hiina keelde panna ühe lennufirma töötaja poolt. Viimane tegevus on hiinas väga
kasulik sest pea mitte keegi inglise keelt ei oska. Suurte tänavate sildid on küll
kakskeelsed aga ega siis taksojuhid teie tähti lugeda ei mõista või loevad valesti.

Jalutasin veel ja nägin siisühte meest, kes pakkus minu nimega silti erinevatele
väilismaalastele. Läksin ta juurde ja ütlesin et see olen mina she shi wo - ja läksimegi
tema Toyotaga kooli poole. Beijingi pealinna lennujaam asub mingi 25 km kesklinnast.
Siit ka siis esimene mulje Beijingist ja selle autoteedest. Beijingi ümbritesb
kontsentriliselt kuus ringteed, millele sekundeerivad kuidagi ristipidised teised teed.
Ilmselt mööda neid teid lähenesime minu majutuskohale. Suured teed olid valdavalt
neljarealised, palju jaapani autosid palju wolkswagenei, taksod on kas Hyundaid või
wolkarid. Oli ka hiina autosid, nagu tansferi mees mulle näitas, mingi väikese fiati moodi
kökatsi peale.

Majutuskohas võttis vastu meid majaperenaine, väikest kasvu vanem "daam". Mind paigutati
tuppa, mida kirjeldaksin keskpärasena. Hiina keeles ütlesin, et pole paha - bu cuo, st.
hea. Kuna olin väsinud siis magasin paar tundi kuni mind äratati ja paluti sööma.
Mis siis söögiks oli - sain hiina pelmeene. Neid valmistas majaperemees, kuna tedsin et
kokki ja üldse mingeid meistrimehi ka näiteks taksojuhte on viisakas kutsuda shi fu, siis
tänasin - shi fu xie xie. Ja sellest ajast hakkasingi teda nii kutsuma - shi fu, ba ba -
so. isa asemel. Pelmeenid olid väga teravad, aga üldiselt süüa võis.

Siis tegin neile selgeks et tahan minna Keelatud linna (Gugong) vaatama. Perenaine tuli
mind saatma. Sõitsime bussiga Tian an meni väljaku lähedale, tulime maha - ta näitas millise
bussiga tuleb tagasi tulla ja ma läksin Bejingi kesklinna uudistama. Kuna ma läbi
Tianshani väljaku ei tahtnud otse , siis püüdsin minna ringiga Keelatud linna. See tõi kaasa väikese
ekslemise hutongides so kitsastes tänavates. Külastasin ka üht muuseumi - 5 yuaani.

Vahepeal ühe pargi väravas pakkus mulle üks poiss oma tüdrukut aga ma loobusin öeldes - bu
yong - st. pole vaja. See on väga kasulik väljend. Seda läheb vaja, eriti siis kui teil
pole midagi vaja - ei Tianan meni postkaarte, viisnurkadega pilotkasid ega isegi Mao
pildiga käekella.

Keelatud linna värava ees käis inimeste vilgas liikumine ja lohede lennutamine.


Siin veel vaade Keelatud linna väravale





Ühes pargis mis maksi 2 yuani oli selline kivikuhila



Vaade keelatud linna müürile



Keelatud linna värav, kuhu ma aga sisse veel ei saanud , sest jäin hiljaks



Käisin vaatamas ka Valget stuupat so. Tiibeti budismi mõjude esindaja Beijingis. See asub omaette saarel kuhu viib sild. Ümber saare saab jalutada ja saar on täitsa kena. Paljude treppide ja põnevate kohtadega



Huvitava kujuga värav saarel



Stuupa lähedal järvel tegelesid hiinlased sellise meelelahutusega, mida ma nimetaksin panniga sõitmiseks jääl. Nagu Miki Hiire koomiksis!

Beijingis varsti 3 miljonit autot

Kümme aastat tagasi oli Hiina pealinnas Beijingis 1 miljonit autot. 2003 a. oli seal 2 miljonit autot. Kolm miljonit autot prognoositakse täis saada käesoleva aasta maiks.

Praegu on Beijingis kirjas 2,88 miljonit autot, millest enamik on eraomanikele kuuluvad sõiduvahendid.

Beijingi liikluskorralduse ameti andmeil registreeritakse rekorpäevadel üle 2400 auto. Aasta algusest kuni siiamaani on registreeritud 22 079 autot.

2008 a. maiks - Beijingi olümpiamängude ajaks arvatakse olevat 3,3 miljonit autot.

Eelmine aasta möödus Hiina automüügi numbrite poolest Jaapanist, kes oli seni USA ees teist kohta hoidnud. Nüüd on Hiina oma 7,22 miljoni müüdud autoga teise koha omanik. Loomulikult kehtib siingi suurte arvude seadus. Hiinas on lihtsalt inimesi ka 10 korda rohkem kui Jaapanis.

Teine vesi

Vesi on Hiinas suure tähtsusega. Seda on puudu. Puudust tuntakse nii joogiveest kui ka tööstuses vajaminevast veest. Maailmas on üldse eelmise sajandi jooksul kasvanud veetarbimine seitsmekordselt. Hiina on aga oma vale veepoliitika ja -majandamisega osaliselt ise süüdi, et seda tal eriti Põhja poolsetes maakondades napib. Nimelt on arutu Kollasele jõele tammide ehitamine ja jõe äärsete puude maharajjumine muutnud selle jõe vaat et nireks ja sopajõeks.

Israel, kus vee probleemidega on tegeletud juba pikka aega, on 75 protsenti sealsest veest "teisel ringil". St. veepuhastustehnoloogia on seal eeskujulik. Selliste veepuhastustehnoloogiate vastu tunneb maailma ühe suurema elanikkonnaga riik - Hiina suurt huvi.

Jämistel aastatel alustatakse umbes kümne säärase projektiga, kuhu kaasatakse veepuhastustehnoloogiate know-howd üle maailma. Israeli osalemine nendes on enam kui tõenäoline ja ilmselt saab selle maa tehnoloogiatest domineerriv osa.

Aarete saared

Indoneesia saarestikuriik oma üle 220 miljoni elaniku ja suurte maavaradega on tõeliseks aarete saareks sinna investeerijatele ja koostööpartneritele. Loomulikult on kohal selle piirkonna kaks suuremat rivaali - India ja Hiina.

Eriti kurjaks läheb nende kahe riigi vahel konkuents aga siis, kui on tegu energiaküsimusega. On ju mõlemad riigid teinud tehinguid oma energiavajaduste rahuldamiseks üle kogu maailma. Ja seda kõikidel mandritel, kusjuures pole põlatud ära ka selliseid riike , mille koostöösse läänemaailm suhtub pehmelt öeldes ettevaatlikult. Nagu Venezuela, Iraan ja mõningad Aafika riigid.

Nüüd on kaks maailma suurema rahvastikuga hiigelriiki võtnud oma sihikule Indoneesia. Indoneesia valitsus, eesotsas presidendiga tunnevad sellise huvi üle headmeelt, sest see võimaldab aitab riigi majandust vastavate investeeringutega hoogustada. Huvi tunnevad Indiast muidugi eelkõige Tata grupp, kes on nö riik riigis. Hiinast on oma huvidega esindatud CNOOC Ja PteroChina.

Indoneesia strateegia on väga selge. Mitte võidelda nende korporatsioonidega, vaid teha koostööd ja müüa neile hea hinnaga oma maavarasid, kasutades ära nende omavahelist rebimist.

Arvatakse et Indoneesias on:

• 9 miljardit barrelit naftat,
• 9.3 miljardit tonni kivisütt
• väga palju maagaasi
  

Indoneesia on vasekaevandamiselt teisel kohas maailmas ja nikli tootmiselt neljandal.

Läänemaiste kommetega investoreid ja maavarade uurijaid on heidutanud aga riigis valitsev korruptsioon ja infrastruktuuride halb olukord. Nagu teada on aga Hiinlastel selliste asjade suhtes rohkem tolerantsi.

Tehnoloogiliselt huvitab Hiina (ja ka India) firmasid ka roheline energia. Indoneesias on selliseks ressursiks palmiõli. Hiina gigant CNOOC on panustanud ka sellesse, tehes koostööd Indoneesia firmaga PT Farindo, kes on piirkonna suurim palmiõlitootja. Sellesse firmasse on Hiinlased investeerinud 5,5$ miljardit. Sellega on see ka suurim välisinvesteering Hiinlastel siiamaani ületades ka PetroKazakhstan 4,2$ miljardise ostu.

Indoneesi naftatööstusesse on Hiinlased juba loomulikult investeerinud, kokku umbes 6$ miljardit krooni. Selles vallas on tegutsenud CNOOC kodumaine rivaal PetroChina.

Kokkuvõtteks on Indoneesia tõusnud Hiina investeeringute mahu poolest teisele kohale Austraalia ees.

Multipolaarsus täies mahus

Midagi toimub Lähis-Idas ja mitte ainult sõjatandreil. Kummalisel kombel on sattunud maailma probleemsemate riikide liidrid külastama maid, mis on ka tähelepanu all ja seda mitte positiivses mõttes..

Näiteks Iraagi president Mahmud Ahmadinejad läks tuurile Venezuelasse. Israeli peaminister Ehud Olmert külastab aga Hiinat.

Ja samas on toimumas Lõuna -Ameerikas Sandinisti Daniel Ortega võimulepühitsemine Nicaraguas. Managua pidustelt astus läbi ka loomulikult Ahmadinejad, kui ta juba kord Ameerika mandrit külastab.

Beijingis olev Olmer võttis aga vastu Hiina riigi kõrgemate peade tervitusi, mis võrdub hiina sõbra staatuse kinnitusena vastavale isikule.

Need visiidid ja auavaldused märgivad ehk tuleva maailmaajastu multipolaarsuse kasvu. Ka on nüüd täiesti avalik Ladina Ameeika vasakpoolsete riikide ja Iraani islamistide vastastikune külgetõmme.

Kui praegu probleemse Iraani koostöö mõne Ladina Ameerika riigiga vaevalt tema staatust ja olukorda Lähis Idas kuidagi muudab, siis Hiina huvitatus Lähis-Idast on tähelepanuvääriv.

Võrdsus ka maksudes

Hiina püüab võrdõiguslikkuse poole ka maksupoliitikas. Nimelt kavatseb Beijing muuta senist maksupoliitikat, mis on 33% sissetulekute pealt, kuid välisfirmadel mis asuvad erimajandustsoonides nagu Shenzhen või Shanghai Pudong on teatavasti maksusoodustused. St nende maks on 15% kuni 24% sissetulekutest.

Hiina Maksunduse Osakonna juhataja sõnutsi on kavandatav uus ühtne maks 25%. Aga nendele välis- ja ühisfirmadele, kes on nautinud seni madalamat maksupoliitikat on jällegi maksumäär uuest maksumäärast kõrgem. Kuid kokkuvõttes teeb see väliskapitali firmadele sama maksu mis uutele äsja alustanuile, st maksumäär tuleb seega kõigil enamvähem ühine.

Hiina internetiühendused toibuvad maavärinast

mis toimus 26. detsembil 2006. Taiwanil. Kuid merekaablite täielik parandus lõpeb alles jaanuari keskpaiku 2007.

Praegu suunatakse side ümber satelliitide ja maapealsete võrkude abil, mis ühendavad Hiinat Euroopaga. Merekaabli parandamiseks on väljas viis laeva, kuid tormine meri on nende tööd tublisti raskendanud.

Taiwanis oli 26. detsembril 6.7 palline maavärin.

Hiinas 132 milj. internetikasutajat

Eelmisel aastal suurenes Hiinas interneti kasutajate arv 30% võrra, ulatudes nüüd 132 milj. inimeseni.

Juunis 2006 oli vastav näitaja 123 milj. - vastavalt Hiina Interneti Informatsioonikeskuse andmetele.

Hiina kiire interneti kasutamise tõus on mõjunud plahvatuslikult ka online mängudele ja reklaamindusele.

Hiina valitsus soovitab ka internetti kasutada. Businessi ja hariduse eesmärkidel muidugi, taunides ja keelates erootilise, pornograafilise ja kesk-valitsusele mittemeelepäraste poliitiliste sisudega lehtede ülespanemist Hiinas ja nende kasutamist seal.

Hiina tehased Euroopas

See ei ole ühesuunaline, et lääne tehased tulevad Hiina. Toimub ka vastupidine protsess. Kümned Hiina ja Taiwani kompaniid on investeerinud näiteks Tshehhi 300$ milj.

Taiwani Foxconn Kompanii, kes toodab PC-sid ja muid lisaseadmeid, avas 80$ milj. maksma läinud tehase 5000 töötajaga Tsehhi linnas Pardubice's.
Hiina elektroonikafirma Sichuan Changhong avas aga 25 km Prahast Nymburki linnas 30$ milj. maksma läinud tehase. Selle tehase iga aastaseks kogutoodanguks saab olema 1 milj. lameekraaniga televiisorit.

Miks nii tehakse on lihtne. Kesk Euoopa pakub tagaust EU maadesse oma kaubaga sisenemisel. Palgad on Lääne Euroopaga võrreldes väikesed ja uued liikmesriigid vajavad hädasti investeeringuid ja uusi töökohti mida just sellised tehased ka pakuvad. Vähem tähtis pole ka logistiline kokkuhoid ja see et EU-s valmistatud kaupadelt tuleb vähem makse maksta. Foxconn teeb arvuteid HP-le ja omab selleks puhuks tehaseid Lõuna Hiinas. Kui aga klient tahab teenust ja seadmeid saada praktiliselt kohe või eile siis EU-s kohalolek võimaldab kiiremini reageerida.