Kräkkerid
Hiina internetikasutajad olid kasutanud enne seda BBS süsteeme ja pärast 1994 aastat hakkas tutvumine TCP/IP pakutava maailmaga. Sarnaselt vene häkkeritele tol ajal olid ka Hiinas esimesteks arvutikuritegudeks tarkvara kräkkimine. Tuntuim kräkker tollest ajast oli Gao Chunhui, kes pakkus oma kodulehel lahtimuugitud tarkvara ja nende koode.
1996 aatal muutis Hiina internetipakkuja China Telecom oma ühenduste jagamise poliitikat ja internet sai kättesaadavamaks ka laiemale Hiina kasutajatele.
1997 aastal oli ainult kümmekond häkkeri kodulehte . Häkkerid tegelesid tarkvara ja programmide kräkkimisega ning levitamisega. Samuti spämmimisega ja viiruste levitamisega e-mailidega.
Kui rääkida hiinakeelsesst arvutikuritegevusest siis peab kindlasti tegema väikese tagasivaate Hong Kongi triaadide ja nende all tegutsevatele häkkeritele ja kräkkijatele. 80 aastatest alates oli see üha tõusva kasumlikkusega kuritegevusliik tarkvara piraatkoopiate müük. Hong Kongis asusid suured poed ning lausa tänavad, kus tegeleti selliste seadusvastaselt lahtimuugitud tarkvara müügiga. Üheks selliseks tänavaks kus Hong Kongi kräkkijate toodangut osta sai kandis nimetust „Kuldne Kaubatänav“. Seal oli 90 ndate keskpaigast alates ligikaudu 200 arvutitarkvara kauplust, kus enamjaolt müüdi piraattarkvara.
Samuti tegelesid Hong Kongi triaadid eriti üks triaadidest -49 ka krediitkaardipettustega, mis kahtlemata nõudis tehnilise oskustega kurikaelu -selles vallas so. Cardereid.
Ükskõik milline ole ka triaadide osalus Hong Kongi häkkerite ja kräkkerite tegevuses olnud on selge et peamiseks motivatsiooniks kuritegevusi sooritada on siin raha. Poliitilised motiivid pole triaadidele ja nendega koostööd tegevatele häkkeritele kuigi tähtsad.
Esimesed häkkerite ühingud
1997 aastal ühines Hong-Kong mandri Hiinaga. Esimene Hiina häkkerite ühing loodi samal aastal, mis sai nimeks Roheline armee . See loodi ühe Hiina häkkeri poolt Shanghais keda tunti varjunime Goodwill all. Rohelise armeega nö liitus palju inimesi, liikmete arvuks loeti kogunisti 3000 inimest. Tuntumad nimed nende seast kes tegelesid arvutikuritegevusega ja olid nö eeskujuks edasistele nö noortele häkkeritele võtsid endale koondnime Rocky, pärast seda kui sellenimeline arvutihuviline liiklusõnnetuses hukkus. Need olid Dspman (Hehe), Solo ja LittleFish.
Roheline armee nö: „põhitegevus“ oli väismaiste veebiserverite häkkimine.
1998 aasta mais puhkesid Indoneesias Jakartas rahvarahutused, mille põhjuseks oli kauaegse autoritaarse valitseja Suharto võimu mahapanek. Rahutused kasvasid üsna kiirelt üle meeleavaldusteks ja lausa pogrommideka hiinlastest elanikonna vastu. Hiinlased olid Jakartas tuntud kui edukate firmade ja finantsteenuste omanikud ja juhid. Neile kuulus palju poode ja kauplusi mida kohalikud elanikud nüüd rüüstasid. Kuid hullem oli muidugi hiinlasste vägistamised ja tapmised. Hiina enda kohalik meedia vaikis mõnda aega asetleidvatest sündmustest ja seega käis infovahetus Hiinas interneti foorumites ja tol ajal populaarses IRC jututoas. Moodustati „Hiina Häkkerite Hädaabi Keskus“, mis tegeles sellega et saatis Indoneesia valitsusasutuste meiliserveritele nn. email-pomme ja sma ajal sooritades DOS rünnakuid.
1999 aasta mais toimus Kosovo sõja käigus USA poolt Belgradis asuva Hiina saatkonna mittetahtlik pommitamine. Hukkus kolm hiinlast. See tekitas suure USA ja Hiina vaheliste suhete pingestumise. Hiinas ründasid meeleavaldajad USA valitsuse esindusi ja Chengdus põletatigi USA konsuli residents maha. Ei jäänud tulemata ka kübersõda. Veebilehtede defacementi käes said kannatada USA Energeetikaministeerium ja Rahvusparkide Teenistus. DOS rünnete käes kannatsid paljud USA valitsuste avalikud serverid, Valge maja koduleht ei funktsioneerinud mitu päeva.
Hiina häkkerite ühingud pärast Y2K
Aasta 2000 algas Hiina häkkerite ühingutele väga aktiivselt. Jaanuarist veebruarini korraldas Punaste Häkkerite Ühing ligi 30 küberrünnet Jaapani valitsusasutuste serverite vastu, mille seas oli ka presidendi ja peaministri lehekülgede serverid. Sellise häktivistliku tegevuse põhjustas Jaapani kunagise sõduri Azuma Shiro kohtulahend. Azuma Shiro oli Jaaani sõdur Teises Maailmasõjas, kes võttis osa Hiina kunagise pealinna Nanjingis 1937 a. toime pandud sõjakuritegudest. 1987 a avaldas ta oma päeviku kus kirjeldas Jaapanlaste ja ka ta eneste poolt toimepandud ränki kuritegusid Hiina pinnal. Jaapanis peeti neid kirjeldusi ülepingutatuks ja solvavaks ning leiti et tema päevik pole päris tõetruu. 1998 aastal kaitses 86 aastane Azuma oma päeviku õigsust Ülemkohtu ees kuid 2000 otsustas viimane siiski, et tema päevik on suuremas osas väljamõeldis.
Hiinas jälgiti Azhiro kohtuasju huviga ja loeti ka tema päevikut. Kui Selgus et Jaapani ülemkohus ei võta Hiinlaste meelest asja tõsiselt ilmusid üleskutsed Jaapani valitsuse servereid rünnata. Ilmus ka lehekülgi serverite loeteluga ja lühitutvustusega kuidas eri küberründeid teostada, koos vastavate „töövahendite“ allalaadimislinkidega.
Järgmiseks küberrünnete poliitiliseks motivaatoriks Hiinlastele sai Taiwani separatismi küsimus. Just nimelt a 2000 toimus Taiwani poliitikas ja hilisajaloo kõige tähelepanuväärsem sündmus. Märtsis toimusid Taiwani selle alates 1947 konstitutsiooni vastuvõtmisest, riigi teised otsesed presidendivalimised(valiti ka asepresidenti). Valimistel osales kolm kandidaati, kellest võitjana väljus Chen Shuibian, kes esindas Demokraatlikku Progressiparteid(DPP). See valimiste võit lõpetas üle poole sajandi kestnud Guomindangi valitsusaja Taiwanis. DDP mis loodi 1986 aastal on sellest alates olnud demokraatia ja Taiwani iseseisvuse suur pooldaja. Inimõigused ja Taiwani identiteedi hoidmine ning Hiina kommunistidega mitte eriti kompromissialdis olemine on olnud DDP tunnusjooneks alati. Selline meelsus aga ei ole olnud kunagi meeltmööda mandri Hiina „ühe Hinna“ eest seisvatele rahvuslastele nende seas ka patriootilistele häkkeritele. Kohe peale valimisi asus Taiwani valitsuste lehti ründama Sky Talk'i nimeline häkker Zhejiangist(so Taiwanile küige lähemast provintsist mandri Hiinas). Ta teostas Chen Shuibiani kodulehe poliitilise sisuga deface, kus oli pikk kirjeldus tema enda kohta, sellest kes ta on ja sellest kuidas ta kodulehe serverisse sisse murdis. Erilist tähelepanu väärib lõik kus antud isik ütleb, et ta on tavaline hiina noor, kes ole isegi keskooli veel lõetanud kuid suudab häkkida paari Taqiwani serverit. Kuid ta on kindel et temasuguseid on Hiinas veel palju. Poliitiline sõnum oli lühidalt see, et Taiwani separatismi õhutamine on kuritegu ja sellised vaidlused tuleb lõpetada kuna Taiwan on Hiina lahutamatu osa.
Tegelikult käisid küberlahingud so defacid ja DDOs Taiwani ja Hiina häkkerite vahel juba alates 1999 aastast aastal 2000 need jätkusid. Sõnumid mida Taiwani valitsuste kodulehtedelt võis leida olid eelkõige separatismi vastu:
Taiwan is an inalienable part of Chinese territory and will always be. The Taiwan government headed by President Lee cannot deny it. Only one China exists and only one China is needed
Taiwani häkkerid ründasid seepeale Hiina valitsuse lehekülgi asetades näiteks Hiina raudtee Ministeeriumi kodukale Taiwani lipu ja sõnumi
only one Taiwan exists and only one Taiwan is needed.
Local hackers later fought back, posting Taiwan's national flag and national anthem on the websites of China's railway ministry.
And a message proclaimed that only one Taiwan exists and only one Taiwan is needed.
Roheline Armee oli levinud peale Shanghai ka teistesse Hiina suurematesse linnadesse nii et tekkisid eri grupid. Bejingi grupp ja Shanghai grupp. Bejingis moodustati aprillis 2000 arvutikaitsega tegelev firma Nsfocus Information Technology. See oli üks esimesi sellelaadseid firmasid Hiinas ja ilmselt oli selle taga mõned Rohelise Armee endised häkkerid. Nsfocus on praegu suur kompanii 650 töötajaga ja omab üle Hiina 30 väikefirmat. Nad pakuvad arvutikaitset ja võrkude turvet, sest omavad aastatepikkuseid kogemusi kitsaskohtade väljaselgitamisel. Samuti on nende teenuste seas ka anti-dos teenus.
Posts
