Klassivahetus ja Taevase palee külastus

Teisel päeval läksin kooli varem, et oma klassi vahetada. Võtsin teise taseme õpiku ette ja lugesin Rosemaryle (kes on tegelikult Hiinlanna) ette esimesest peatykist 60% märke. No problem - ja lükati kohe ühte klass, kus oli 4 õpilast - üks vanem härrasmees ja kolm tütarlast. Tekst ette ja lugema. Midagi isegi taipasin ja kuigipalju rääkisin kaasa, igaljuhul parem kui esimene klass - no hard feelings guys!

Klasside lõppedes läksime sööma ühte lähedal olevasse restorani. Mulle sai aga kohe selgeks et:

1.see ei ole mitte restoran vaid söökla
2.menüü on hiinakeelne
2.liha on väikeste kontidega
3.konte on võimatu süüa
4.kondid tuleb kuhugi panna
5.enne kui kondid kuhugi panna tuleb nad väljasülitada

Õnneks aga on kogu lõbu odav. Keskmise söömaaja saab alla 10 krooni kätte. Ja ega kõikide söökide sekka konte ei pakutagi - nuudlid on ilma. Samuiti on omaette lõbus selline atmosfäär, kus kohti on alati puudu ja midagi aetakse segi ja karjutakse kõva häälega.

Sõõmine söödud jalutati veidi ringi ja ma sain teha pilti oma koolimajast. See on tänavcapoolne külg ja loomulikult on see hiigelehitis, kus on umbes 1000 asutust. Meie kool Global Exchange Educational Center nende seas.

Antje ja Israeli tüduk meie koolimaja ees


Osa inimestest tahtsid minna Kuhugi kesklinna ja ma ühinesin nendega. Kesklinnas tahtis üks tüdruk minna kuhugi instituuti endale go mängu alust ostma. Instituut pidi olema Taevase palee lähedal nii et läksin koos temaga. Kahjuks oli Taevane palee keskus juba kinni ja siis me jalutasime lihtsalt veidi läbi sealse pargi, et tema Instituudini jõuda.

Pargis oli üks huvitav katusealune kus hiinlase istusid ja lõbutsesid.

Kes mängisid pille ja kes laulsid.



Selline näeb välja Taevane tempel(Tiantan) värava tagant



Instituudi lähedal olev Lenovo reklaamiga maja ja vaade tüüpilisele hiina tänavamelule.




Pärast kesklinnas käiku otsustasime Antjega minna sööma. Üldiselt on Hiinas tavaks et üksinda restodes ei sööda. Sööklas jah aga mitte korralikumates kohtades. Valisime välja ühe restorani mis tundus OK ja sisenesime. See on seni üks parematest hiina kulinaariaelamustest. Teenindus oli tasemel - kogu aeg keegi tegeles meiega. Kuigi riis unustati esialgu ära aga toodi seda innukamalt. Selles kohas oli nii, et kui kuhugi lauda söök kanti siis kelnerid teadustasid sellest üle restorani, see oli nagu näitemäng. samuiti nõude asetamine lauale, milles olid kohal mitmed shonglöörimise võtted.

Toidud olid samuti head. Mina tellisin miskit loomaliha ja Antje võttis maisirooga. Magustoiduks olid mingid magusa taimega pallikesed.

Mina ja Antje söömas heas söögikohas.



Kokku ei läinud asi üldse kalliks - 65 yuaani. Mis nagu me Antjega arutasime on nii tema kodumaal Saksamaal kui meil Eestis sellise tasemega kohtadest ikka kuskil kümme korda odavam. Ühe miinuse Antje siiski leidis, nimelt et olime puust söögipulkade eest maksnud 4 kuaid st kokku siis 8 yuaani. Mina pakkusin et see on Hiina Rahvavabariigi maks langetatud puude eest Indoneesia vihmametsades.