Maailm ilma "Lääneta"

On üldlevinud arusaam et Hiina ja USA on tugevad liitlased eriti majanduses. On arvatud isegi et Hiina teeb kõik et olla tihedates sidemetes USA suure majandusega.

Muidugi Hiina ja USA suhted on olnud paremad kui külmasõja ajal USA ja Vene suhted ehk isegi paremad kui USA ja Venemaa suhted praegu Putini reshiimiga..

Kuid Hiina, keda poliitika teadlased on vaadelnud kui selgroota ja ilma arusaadava välispoliitikata riiki, on hakanud ilmutama teatavat "nägu" ka selles osas.

Nagu Hiina puhul tavaline väljendub see kõigepealt majanduslikes huvides. Vene majanduse tugevnemine on puhunud elu sisse ka Moskva ja Beijingi tihedamatele majandussidemetele. Hiina asepeaminister Wu Yi ja Venemaa peaminister Aleksander Zhukov teatasid oma kohtumisel, et kahepoolne kaubavahetus võiks kerkida aastal 2010 60 miljardi dollarini. Praegu on see küll kõigest viiendik USA ja Hiina vahelisest kaubavahetusest aga kindel püüd end liigsest USA seotusest lahtirebida on olemas. Euroopa Liit ongi juba möödunud Hiinaga kaubavahetuses selles osas USA-st ja tõusnud liidri rolli.

Venemaa ja Hiina otsivad koostöö tihendamisvõimalusi oma suurfirmade vahel. Vähetähtis pole aga ka nö. buffer riikide roll. Kashastan, Turkmenistan ja teised riigid mis nö nende kahe hiiglase vahele jäävad mängivad siin võtme osa. Nad võivad saada Hiina ja Venemaa ühendajaks kuid võib olla ka komistuskiviks. Venemaa on ju pidanud neid riike kaua aega vaat et oma vasall-riikideks ja selge see et talle ei meeldi nende iseseisvumine ja omapäi mehkeldamine, sellise rahapajaga nagu seda Hiina praegu on.