Mõtisklusi õhtumaa allakäigust

Üleeile õnnestus mul viibida ühel loengul, mille pealkiri oli "Eesti areng - edulugu või allakäigutrepp".

Alustuseks võttis lektor endale appi kohe Platoni, kes pidas tema järgi siis demokraatiat halvaks viisiks kuidas võimu teostada. Ja kui ma siis tagapingist nagu julgesin vahele pista, et mitte kõige halvemaks (vaid minuteada oli ta pärast aristokraatia valitsust teiselgi kohal) siis ta muidugi möönas seda et jah sugugi mitte kõige halvemaks aga ka mitte kõige paremaks.

Nii... See selleks aga loeng jätkus ning tasahilju võttis Tartu Ülikooli lektor appi ka sellised klassikud nagu Hispaania päritoluga Ameerika mõtleja George Santayana, kes olevat öelnud:

"Kes ei suuda mäletada minevikku peab seda kordama"

Teiseks lemmikuks oli temal Oswald Spengler(pildil), kes on tuntud tänu oma kurikuulsale raamatule "Õhtumaa allakäik". Lektor väitis et seda ei ole eesti keelde tõlgitud. Kõlas uskumatuna ja tegelikult on seda ikka tõlgitud ja antud välja nii enne okupatsiooni kui ka 1989 aastal Loomingu Raamatukogu sarjas.

Edasi püstitas loengupidaja hüpoteesi, et kuna õhtumaa on allakäigul, siis tõusjad maad asuvad seal kuskil idas ning tõi väga ebahariliku näite Valgevene ja Venemaa. Selle peale auditoorjum elavnes ja tekkis mõttevahetus et need riigid on pidevas eriolukorras kus ongi ühe isiku juhtimine kõige parem.

Ma mäleta enam kuidas(ja mu paberil olevad märkmed ka ei ütle mulle seda) aga kuidagi jõuti innovatsioonini. Innovatsioon on hea aga miks väärtustab Eesti innovatsiooni ja samas tahab(või taheti) jõuda Euroopa 5 rikkama riigi hulka? Ja miks viie EU riigi miks mitte 5 rikkama riigi hulka maailmas? Aga sellepärast et seal viis esimest riiki ei ole eriti seotud lektori arvates innovatsiooniga. Ma ei tea mis alusel ta need riigid jaotas aga esimene oli seal Luxemburg ja viies Qatar. Otsisin wikipeadia GDP lehelt aga sarnase paiknevusega listi ma ei lednud. No aga OK isegi Luxemburg ja Qatar on otseselt seotud innovatsiooniga seepärast, et need on riigid, mis toetavad innovatsiooni esmaste või ka hilisamate rahasüstidega. Ilma vabalt juurdepääsetavate finantsiliste vahenditeta mille tagavad just säärased finantskeskused nagu Hong-Kong Singapur Jaapan ja Qatar ei toimugi innovatsiooni. Näiteks Hiinas on kõik tuntumad nö mandri Hiina ettevõtted nagu Lenovo ja Huawei oma esialgsed investeeringud saanud väljaspoolt Hiinat.
Täpsemalt võib sellest Hiina ja Hongongi fenomenist lugeda minu eelmise aasta Postimehe artiklist siit

Seega poleks minul midagi selle vastu et istuda Luksemburgi või Qatariga samale nö oksale ja olla samas ka innovaatiline

Siis tuli juttu kullast. Et kui hea investeeringuobjekt see ikka on. Eestil pidi olema kulda 200 kg reservis. Paljud riigid hoiavad oma kulda Ameerikas. Taiwanil on oma rikkustes kullana arvel 4.3% selles ja Hiinas 1.6 %.

Lektor ise oli suur kullasse investeerija ja numismaatik. Ja veendunud selles et rikkused koonduvad üha enam Assiasse. See kõik võiksi nii olla kui me ei unustaks paari tõsiasja. Nimelt et üha rohkem läheb hinda puhas õhk ja vesi. Ja seda just nimelt Aasias ja Hiinas. Peking on tegelikult kõrbe linn. Kõik kes käisivad Pekingis mingil kuivemal perioodil so kas talvel või suvel ning jalutavad näiteks Beihai ümbruses võivad näha kui madal on veetase ja kuhu maani vesi tegelikult on kõrgunud. Rääkimata sellest et keetmata vett Hiinas juua ei tohi ning tuleb meeles pidada ka, et kui tellida jääkuubikuid mingi, kas alkoholi või muu joogiga võite saada kõhulahtisuse...